Lühilood

Oli kord ebatavaline arst, kes mõtles alati tavapärastest raamidest väljapoole, väljapoole retsepte, tablette ja ravimeid, ütles kord ühele teda külastanud patsiendile: “Ma hakkan kahtlustama, et parim ravim inimestele on armastus.” Patsient oli üllatunud, šokeeritud ja ütles: “Mis siis, kui armastus ei toimi?” Arst naeratas ja ütles: “Suurendage annust!” Aeg parandab mõned haavad, aga armastus ravib […]

Õpetaja sai teada, et üks tema õpilane püüab meeleheitlikult võita ühe neiu armastust. “Ära nõua armastust, nii ei saa sa seda iial,” ütles talle Õpetaja. “Miks?” ahastas õpilane. “Kui sinu uksest püüavad sisse murda kutsumata külalised, kui nad karjuvad, koputavad ja nõuavad sisselaskmist ning katkuvad meeleheites juukseid – mida sa siis teed?” “Sulgen ukse veelgi

Metafoor, millega illustreerida väliseid mõjutusi, mis varjavad meie tõelist mina. Oleme hoiuruumis kus on reas kasutamata raamatud ja asju täis karbid. Erinevalt ülejäänud aašramist, mis on alati puhas ja korralikult pühitud, on see koht tolmune ja äblikuvõrkudega kaetud. Vanemmunk juhatab mind peegli ette ja küsib “Mida sa näed?” Ma ei näe läbi paksu tolmukihi isegi

Üks hunt on “hea” ning väljendab armastust, rõõmu, rahu, lootust, selgust, tagasihoidlikkust, lahkust, heatahtlikkust, empaatiat, heldust, tõde ja kaastunnet. Teine on hunt on “õel” ning annab meile vihkamise, viha, kadeduse, kurbuse, kahetsuse, apluse, ülbuse, enesehaletsuse, süütunde, vimma, alaväärsustunde, valed, võltsuhkuse, üleolekutunde ja egoismi. Sama võitlus käib sinu sees – ja ka iga teise inimese sees.

Buddha on kord ütlelnud, et rumal, kes mõtleb, et ta on tark, on tõesti rumal. Tarkus sünnib paradoksist. Kui me oleksime targad, peaksime kõigepealt ära tundma, et me seda ei ole. Me oleme õppimiseks motiveeritud ainult siis, kui me teame, et me ei tea. Selle tarkuse tähtsus on ilusasti kujutatud zeni loos tunnustatud professori kohtumisest

Inglise kirjanik Martin Farquhar Tuppe on tabavalt öelnud: “Viga on visa taim – see puhkeb õitsele igas pinnases.” Eksimine on inimlik ja seda tuleb näha kui normaalsust. Paraku on praktikas näha midagi muud. Väga paljudes organisatsioonides on eksimine karistatav, halvakspandav. Püütakse kolleegi alavääristada, pannakse kolleeg häbiposti, püütakse ka ära võtta inimese väärikus. Leidub ka firmasid,

Lugu räägib sellest, et mõnda aeg tagasi karistas isa oma 3-aastast tütart kullast pakkepaberi terve rulli raiskamise eest. Raha oli tal napilt ja ta sai vihaseks, kui laps üritas kaunistada karpi, mida ta isale kinkida tahtis. Järgmisel hommikul ulatas väike tüdruk ikkagi selle kingituse oma isale ja ütles: “See on sulle, issi!” Isal oli oma

Suures piiris on maailmas kahte tüüpi inimesi, ühed on õpetajad, teised teejuhid. Kuidas seda mõista? Võtame elulise näite. Mida teeb õpetaja koolis. Õpetaja õpetab lastele neid teadmisi, mis on ühiskonna poolt tunnustatud. Seega ta kordab teadmisi, mis on juba eksisteerinud ja mida karmim on õpetaja, seda jäigem on ta oma nõudmistes. On ka palju õpetajaid,

Liikuge edasi. Probleemid, millele teil tõesti tasub aega raisata, peavad olema nii olulised kui ka lahendatavad. Vastasel juhul asuge parem asjade kallale, mida te suudate muuta. Kreeka mütoloogias karistati Kórinthose kuningat Sisyphost lõputu ülesandega veeretada ülesmäge suurt kivi. Veidi enne tippu jõudmist pääses kivi tema käest lahti ja veeres alla tagasi. Sisyphos veeretas kivimüraka jälle

Inimese Maa peal veedetud aega võib võrrelda maalapiga. Selles peitub hämmastavaid varjatud võimalusi ja maalapp on valmis reageerima igale inimese sammule. Igale inimesele antakse harimiseks maatükk, terve eluaeg ja tema enda valitud töö. Võime olla tänulikud, kui meil on küllaldaselt visiooni, kujutlusvõimet ja tarkust, et esialgu mittemidagiütleva tundunud maatükile edukat midagi võimsat luua. Kuid võime