Lühilood

Elas kord noor naine, kes otsis pidevalt vastuseid, kuid tundis, et elu möödub temast, ilma et ta tõelisi saladusi avastaks. Ta rändas mööda maad ja meresid, kuulas targemaid, luges raamatuid ja otsis pidevalt midagi enamat… Ühel päeval, kui ta oli pikka teekonda väsinult lõpetamas, kohtas ta vana meest. Mees vaatas noore neiu silmadesse ja küsis: […]

Silvia istus vanal tammepuul ja vaatas rahulikult üle oru laotuvat päikeseloojangut. Taevas muutus aeglaselt oranžist lillaks ja tema ees avanenud vaade oli hingemattev. Siiski, tema süda oli täis kahtlust. “Kuidas saab universum olla nii ilus ja samas nii kaootiline?” mõtles ta endamisi. “Kas tõesti on kogu see ilu siin eesmärgita?” Viimased nädalad olid olnud rasked.

Lugu jutustab sellest, kuidas elus on oluline teekond, mitte ainult sihtpunkt. See tuletab meelde, et õnn ja rahulolu ei tule alati lõppeesmärgi saavutamisest, vaid pigem sellest, kuidas me oma teekonda läbime, kogeme ja hetkelist ilu väärtustame. Oli kord naine, kes kuulis kaugel asuvast võlutud aasast, kus kasvavat kõige kaunimad lilled maailmas. Kuuldes seda, otsustas ta,

Kaugel maal, kus mäed kohtuvad roheliste niitudega, elas kari rahulikke lambaid. Nende elu oli rahulik ja muretu, sest neid kaitses tark karjus, kes valvas, et hundid neile liiga ei teeks. Kuid üks hunt oli kaval. Ta oli kuulnud lammastest ja teadis, et neil on kõige maitsvam liha. Aga karjus ja tema valvsad koerad hoidsid teda

Ühel päeval läks isehakanud filosoof Eschina Sokratese juurde, et tema jüngriks hakata. Ta ütles Sokratesele: “Olen vaene mees ja mul pole teile pakkuda midagi peale iseenda.” Sokrates vastas: “Ka te ei näe, et tegite mulle suurima võimaliku kingituse?” Sokratese vastus Eschina pakkumisele kajastab tema sügavat filosoofilist arusaama inimese väärtusest ja tõelisest kingitusest. Kui Eschina ütles,

Jaakobuse 1:12 (LB):  „Õnnis on mees, kes ei anna järele ega tee kurja, kui teda sellele ahvatletakse, sest pärast saab ta tasuks elukrooni, mille Jumal on tõotanud neile, kes teda armastavad.“ Abielupaar oli olnud elanud juba kümme aastat. Nad olid läbi teinud nii tõusud kui ka mõõnad, kuid nende suhe oli alati püsima jäänud. Neil

Viis tuhat aastat vanast Egiptuse kuninga hauast leiti peotäis nisuteri. Keegi külvas need maha ja kõikide imetluseks nisuterad idanesid. Kui inimene on kogenud valgustust, on tema sõnad seemnete kombel täis elu ja väge. Nad võivad püsida seemnete kombel sadu aastaid, kuni need külvatakse avatud südame viljakasse pinnasesse. Oli aeg, mil Piibli sõnad tundusid minule kuivade