Tsitaadid

Armastuse keel – kingitused

Vaatamata sellele, et see armastuse keel näib olevat mate­rialistlik, on see tegelikult lihtsalt vajadus nähtava armastuse kinnituse järele. Pealegi, kingitus ei pea olema poest ostetud. Kingitus on ka foto, ise maalitud pilt või või armsamale kirjutatud muusikapala, lilled, ehted, šokolaad, kontserdi- ja teatripiletid armsama lemmiküritusele. Kingitus sõltub alati kingituse saajast. Mõnele meeldivad rohkem südamest tehtud […]

Armastuse keel – kingitused Read More »

Armastuse keel – kvaliteetaeg

Armastus on kingitus, seisund, nähtamatu niit, mis kaht inimest ühendab. Doris Kareva on kord öelnud: “Ma arvasin, et armastus on tunne; nüüd tean, et tegu – viibimise viis.” Kui sügavalt tunnetatud ja sõnadesse rüütatud see, et armastus on pigen seisund kui tunne. Kvaliteetaeg suhetes tähendab peamiselt aga tähelepanu suunamist teisele inimesele. Kvaliteetaeg on üks-ühele aeg,

Armastuse keel – kvaliteetaeg Read More »

Armastuse keel – füüsiline lähedus

Juba ammusest ajast on teada, et füüsiline puudutus on üks armastuse väljenduse viise. Kui küsida meeste käest, mis võiks nende armastuse keeleks olla, kipuvad nad etteruttavalt vastama „füüsiline lähedus“, mõeldes selle all peamiselt seksuaalset vahekorda. Inimestele, kelle armastuse keeleks on füüsiline lähedus, silmside, meeldivad kallistused, käest kinni hoidmised, ohtrad musid, suudlused, puudutused, hellitused, massaaž, kaisus

Armastuse keel – füüsiline lähedus Read More »

Sajandite tarkused

Homme ei ole me enam need, kes olime, ega need, kes me praegu oleme. Tunne rõõmu noorusest; elu möödub ruttu: järgnevad rõõmud ei ole enam nii ilusad kui esimesed. Jumal on meis endis. Hetked vahelduvad igavesti. Puhas südametunnistus ei karda valet, kulujutte ega laimu. Öeldud – tehtud. Ka vaenlaselt võib õppida. Teadmatus ei tõmba ligi.

Sajandite tarkused Read More »

Publilius Syruse lühikesed stseenid igapäevasest elust

Inimesele pole elu kingitud, vaid antud talle võlgu. Õnnelik pole see, kes sellisena kellelegi paistab, vaid see, kes sellisena ennast tunneb. Pole tähtis, kelleks sind peetakse, vaid kes sa tõeliselt oled. Kõige auväärsem võit on võit iseenda üle. On olemas üleüldine seadus, mille käsul sünnitakse ja surrakse. Järgnev päev on eelneva päeva õpilane. Saatus on

Publilius Syruse lühikesed stseenid igapäevasest elust Read More »

…ees midagi head…

Ühel päeval saabub hetk, mil hakkad kõike teistmoodi vaatama. Te lõpetate sõnadesse uskumise, tajute neid tühja fraasina. Sest nüüdsest loevad sinu jaoks ainult teod. Just oma tegudega määrad, kes on sinu elus oluline ja kes on lihtsalt mööduja. Tuleb aeg, mil oled komplimentide suhtes ükskõikne. Kui sõnad “ma armastan sind” ei tähenda sulle midagi. Nüüd

…ees midagi head… Read More »

Ühel päeval mõistad, et…

Ühel päeval mõistad, et on inimesi, kes kunagi ei reeda… aga selleks pead läbi elama mitmeid reetmisi. Ühel päeval mõistad, et väline sära pole sisemise iluga võrreldes mitte midagi. Sest kõik väline on kuni esimese vihmani… Kuid see sisemine tuli – on alati leekides! Isegi siis, kui see on vaevunähtavateks süteks vaibunud. Piisab vaid, et

Ühel päeval mõistad, et… Read More »

Kleobulose aforismid

Kleobulos (VI saj eKr) – üks Vana – Kreeka seitsmest targast Õnnes ei maksa olla liiga enesekindel, aga õnnetuses ei maksa enesekindlust kaotada. Oska saatuse keerdkäigud väärikalt üle elada. Rohkem kuula kui räägid. Mõõdukus on parim. Võta naine võrdsete seast. Võõraste seas ära õrnutse ega tülitse naisega; esimene on rumaluse tundemärk, teine pöörasuse tundemärk. Ütle

Kleobulose aforismid Read More »

Lord Chesterfield

Võid kindel olla, et pole olemas ühtegi täiesti tähtsusetut ja tühist inimest, sest tuleb ette hetki, mil nemadki suudavad sulle kasulikuks osutuda, kuid igatahes ei juhtu seda siis, kui oled neile kas või kord põlgust avaldanud.  

Lord Chesterfield Read More »

Marcus Tullius Cicero (106 – 43 eKr) – riigitegelane, kõnemees, kirjanik

Iga inimene on oma isemaailma peegeldus. Kuidas inimene mõtleb, selline ta ka on (elus). Inimese peamine kalduvus on suunatud sellele, mis vastab olemusele. Isiklik arusaamine voorustest ja pahedest on tähtsaim. Kui seda arusaamist ei ole, muutub kõik ebakindlaks. Nagu kaalukauss vajub alla raskuse all, nii allub ka meie hing tõepärasuse toimele. Maailm hoiab kõike oma

Marcus Tullius Cicero (106 – 43 eKr) – riigitegelane, kõnemees, kirjanik Read More »

Ostukorv