William Shakespeare, “Othello”: “Meie kehad on aiad, kus tahe on aednikuks.Nii et kas me tahame istutada seal nõgeseid või külvata salatit,noppida ohulilli või kitkuda kaetisrohtu,kasvatada ühte sorti taimi või ajada hulk sorte segivõi jätta ta laiskusest söötivõi anda talle töökusest väetist –noh, võim ja oskus seda seadaon kõik meie endi tahtes.” Sa oled need muutused, […]
Sa oled muutused su hinges… Read More »
Henry Ford on targalt öelnud: „Mõtlemine on kõige raskem töö üldse ja tõenäoliselt sellepärast nii vähesed inimesed sellega tegelevadki.“ Elas kord noormees, kes unistas saavutada suurt edu. Ta oli arukas ja energiline, kuid tal oli komme kõike kiiresti ja pealiskaudselt teha. Noormees uskus, et edu tuleb kiirelt ja et kõige olulisem on olla pidevalt tegevuses.
Mõtlemine on raske, kuid see on väärt iga pingutust… Read More »
Ammu aega tagasi, kui olin 20-aastane, kohtasin eakat naist, kes jättis mulle sügava mulje. Ta oli veidi üle 70, tark ja iseseisev, loominguline ja tugev. Ühel päeval pakkus ta mulle väärtusliku tarkusetera, mis jäi minuga igaveseks.. Ta ütles: “Me veedame oma 20ndad ja 30ndad eluaastad, püüdes olla täiuslikud, sest muretseme, mida teised meist arvavad. Me
…elu ei pea olema täiuslik… Read More »
Õpetaja ja õpilane kõndisid mereäärsel künkal, kust avanes vaade kaugele ulatuvatele lainetele. Päike oli laskumas horisondi taha, valgustades taevast pehmete oranžide ja roosade toonidega. Õpilane vaatas mõtlikult silmapiirile ja küsis: “Õpetaja, kuidas leida elus rahu ja suud, kui kõik tundub nii kaootiline ja segane? Kuidas jääda kindlaks, kui tunneme end eksinuna?” Õpetaja naeratas ja pöördus
Õpetaja ja õpilane kõndisid mööda kitsast metsarada, mille ümber laiutasid kõrged puud. Tee oli käänuline ja vahel peaaegu märkamatult hargnes see kaheks. Ühel hetkel jõudsid nad ristmikuni, kus õpetaja jäi seisma ja vaatas rahulikult mõlemale teele. Õpilane, kes oli veidi varem teed juhtinud, peatus samuti ja küsis: “Milline tee viib meid sihtkohta, õpetaja? Ma ei
Lugu “Kui mõistad, et oled eksinud, siis… Read More »
Õpetaja ja õpilane istusid varjus, vaikse jõe kaldal. Õpilane oli rahutu ja murelik, silmitsedes rahutult veevoolu. “Õpetaja,” alustas ta, “viimase aja sündmused on mind tõsiselt häirinud. Olen püüdnud saavutada midagi väga olulist, aga kõik minu pingutused on olnud asjatud. Ma ei saa seda, mida ma nii väga tahan, ja tunnen end lootusetuna.” Õpetaja vaatas õpilasele
Elu on täis ootamatusi… Read More »
Nad olid olnud abielus juba palju aastaid. Nende ühine teekond oli täis tõuse ja mõõnu, nagu elus ikka. Aeg-ajalt tekkisid pinged ja lahkhelid, kuid nad olid alati leidnud viisi, kuidas need ületada. Ühel päeval aga juhtus midagi ootamatut. Mehe pikad tööpäevad olid viinud selleni, et nad tülitsesid suurelt ja valusalt. Sõnad lendasid, nõud purunesid, ja
Ma armastan sind, kallis! Read More »
Kord tuli Targa juurde kaunis, pisarates neiu. Tema silmad olid täis kurbust ja pettumust, kui ta kaebles: “Mida teha? Ma püüan alati inimestega lahkelt ümber käia, ma ei tee kellelegi liiga, aitan alati, millega saan. Aga isegi kui ma olen kõigiga lahke ja sõbralik, saan tihti tänu asemel hoopis solvanguid ja irvitusi. Mõnikord on inimesed
Kunagi ammusel ajal oli ühes kauges kuningriigis valitseja, kes otsustas leida tõelise rahu olemuse. Selleks kuulutas ta välja võistluse, kutsudes riigi parimaid kunstnikke looma pilti, mis kujutaks täielikku rahu. Valitseja lubas auhinda sellele, kes suudab rahu kõige paremini edasi anda. Kunstnikud tulid kokku ja töötasid usinasti, lootes võita valitseja soosingut. Kui määratud aeg kätte jõudis,
Õpetaja ja õpilane istusid pärastlõunasel ajal kohviku terrassil, nautides vaikset päeva ja linnakära. Päike paistis õrnalt ning linnukesed siristasid puude okstel. Õpilane näis olevat mõtlik, tema pilk suunatud kaugusesse, justkui otsides vastuseid. Õpetaja, kes oli märganud õpilase murelikkust, otsustas küsida: “Mis sind täna mõtlema paneb, noor sõber?” Õpilane ohkas ja ütles: “Olen mõelnud oma ootuste
Lase armastusel end leida… Read More »