Elamine armastusesđŸŒč

 

Ta oli noorena armastanud mitmel moel.
Ta armus unistusse, vaatas silmadesse, ootas sÔnumeid ja lootis. Lootis, et keegi nÀeb teda nii, nagu ta nÀgi teisi. Et keegi mÔistab teda ilma, et ta peaks ennast lÔputult seletama.

Aga enamik armastusi, mida ta oli kogenud, olid nagu tuuleiilid — need puudutasid, liigutasid, kuid ei jÀÀnud pĂŒsima. Neis oli kirge, ent mitte juurt. Oli lubadusi, aga mitte juurtunud kohalolu.

Ta Ă”ppis. Mitte kibestudes, vaid sĂŒgavamale kuulates.
Mitte armastust kahtluse alla seades, vaid mĂ”istes, et tĂ”eline armastus ei ole tunne, mida oodata – vaid seisund, mida elada.

Ta avastas, et tÔeline armastus ei tule nÔudmisega, vaid kohaloluga.
See on mees, kes ei pĂŒĂŒa teda muuta, vaid aitab tal kasvada.
See on vaikne koosolemine, kus sÔnad ei pea alati olema, sest turvalisus elab pilgus ja puudutuses.

Ta mĂ”istis, et armastus ei ole see, kui keegi sind „valib“, vaid kui sind nĂ€hakse – iga pĂ€ev, uuesti ja uuesti, ka siis, kui sa oled vĂ€sinud, vaikne vĂ”i haavatud.

TĂ”eline armastus ei kĂŒsi temalt tĂ€iuslikkust.
Ta vÔib olla lohakas hommikuti, katkine Ôhtuti, mÔtlik öösel.
Ja ikka… on seal keegi, kelle silmad ei vaata mööda, vaid sĂŒgavamale.

TĂ”eline armastus annab ruumi – mitte selleks, et eemale tĂ”mbuda, vaid et hingata koos, mitte lĂ€bi teineteise, vaid ĂŒksteise kĂ”rval.

Ta elab nĂŒĂŒd armastuses, mitte armastuse ootuses.

Ta teeb oma hommikukohvi kahe tassi jagu, aga mitte harjumusest – vaid tĂ€nutundest.
Ta kallistab meest mitte selleks, et saada, vaid et jagada.
Ta kuulab teda isegi siis, kui mÔtted on mujal, sest ta teab, et kuuldud tunne on vÀÀrtuslikum kui kuulmata lugu.

Ta ĂŒtleb „aitĂ€h“ ka lihtsate asjade eest.
Sest tÔeline armastus pole mitte suurte kingituste sÀras, vaid igapÀevase hoolimise vaikuses.

Ta teab nĂŒĂŒd:
TĂ”eline armastus ei pane sĂŒdant valutama ega vaeva mĂ”tteid kahtlusega.
TĂ”eline armastus ei Ă€rka hommikul kĂŒsimusega „kas ma olen piisav?“, vaid vastusega „ma olen hoitud“.

Ja kui keegi temalt kĂŒsiks:
„Kuidas sa tead, et see ongi tĂ”eline armastus?“

Ta naerataks. Mitte suuga, vaid silmadega.
Ja vastaks vaikselt: „Sest ma ei pea teda armastama. Ma lihtsalt elan selles armastuses. Nagu hingan. Nagu olen.“đŸŒčđŸŒčđŸŒč

Ostukorv