Inimesed mõistavad, et elu ei ole kool ega ka aeg kellegi testimiseks. Kui Jumal ei taha midagi, pole mingit põhjust kedagi testida. Kui inimesed on Jumalaga Üks, pole midagi õppida, vaid ainult meelde tuletada, mis on unustatud.
Inimesed saavad aru ka sellest, et elu ei ole katsumus, mille kestel hing pingutab, et Jumala juurde tagasi saada, vaid on pigem kestev protsess, mille kestel hing kasvab, avardud ja kogeb oma tõelist olemust, mis on piirideta ja jumalik. Saab ka selgeks, et see protsess, mida kutsutakse evolutsiooniks, ei lõpe iial, hing kogeb seda igavesti, kuigi erinevatel tasemetel ja erinevates vormides.
Inimesed mõistavad ka seda, et elu pole piiratud sellega, mida saab vastu võtta viie meelega, vaid on mõõdetelt hoopis avaram ja sügavam, kui inimesed on iial kujutlenud või religioon neile õpetanud.
Selle õpetuse üks tulemustest: pööratakse palju enam tähelepanu sellele, mida ei saa tajuda viie meelega. See saab aluseks uuele arusaamisele elust ja sellest, kuidas seda elu kõige õnnelikumalt ja imelisemalt kogeda.
Elu ei elata nii, et pilk on suunatud sellele, mis tuleb pärast elu, vaid tähelepanu suunatakse hoopis sellele, mida luuakse, väljendatakse ja kogetakse Pühal Olevikuhetkel mitmel tajutasandil. Inimesed saavad enam ja enam teadlikuks, et “praegu” on Ainuke Aeg, Mis On.
Elu ei kogeta enam kui võitlust või püüet “saada tagasi koju” Jumala juurde, vaid pigem kui oma tõelise olemuse vabalt voolavat väljendamist, mis on piirideta ja jumalik.
“Taevasse saamine” ei ole enam elu ülim eesmärk. Fookuses on hoopis taeva loomine, kus iganes inimene ka poleks. Selle kogemiseks ei pea inimesed tunnistama oma patte või päevavalguse tundidel paastuma ja palverännakutel käima või iga nädal jumalateenistuses käima või kümnist maksma või võtma osa mingist kindlast rituaalist – kuigi nad võivad teha kas või kõiki neid asju, kui see nende meele järele on, või kui see aitab neil meeles pidada, kes nad on suhtes Jumalaga, või kui see toetab nende ühendusse jäämist nende eesmärgiga.
Põhjusel, et nad saavad sügavalt aru ja et neil on rikas isiklik kogemus elust kui ühtsest tegevusväljast, saab elu inimestele kõikjal esmaväärtuseks ja südamikuks, mille ümber keerleb vaimulk arusaamine ja eneseväljendus.
Neale Donald Walsch