Funktsionaalfilosoofiline vastus

Kui inimene küsib: „Miks mina pean juhtima peret – mees ei saa lihtsalt sellega hakkama?“, siis funktsionaalfilosoofia ei tõtta süüdistama ei meest ega naist.
Ta vaatleb juhtimise funktsiooni, mitte soorolli.

Peret saab juhtida nii naine kui mees – kuid juhtimise olemus ja loogika on erinevad.
Funktsionaalne harmoonia ei sünni sellest, kes juhib, vaid kuidas juhtimine vastab olukorra vajadusele.

Juhtimine ei ole võim, vaid suunamine

Funktsionaalses mõttes on juht:

• see, kes tajub tervikut

• see, kes hoiab tasakaalu

• see, kes märkab, kuhu süsteem liigub

Kui üks partneritest tajub süsteemi paremini, siis on loomulik, et juhtimisfunktsioon kaldub tema poole – sõltumata soost.

Mehe ja naise juhtimisloogika on erinev

Üldistades (mitte absolutiseerides):

• Mehe juhtimine on sageli:

  • suunale ja struktuurile orienteeritud

  • eesmärgipõhine

  • stabiliseeriv ja raamiv

• Naise juhtimine on sageli:

  • protsessipõhine

  • emotsionaalse ja suhtevälja tunnetusega

  • kohanduv ja voolav

Kui olukord peres nõuab:

• tundlikkust

• paindlikkust

• mitme tasandi samaaegset hoidmist

siis võib juhtimine loomulikult liikuda naise kätte.

„Mees ei saa hakkama“ ei tähenda „mees on nõrk“

Sageli ei ole probleem võimekuses, vaid:

• rolli ebaselguses

• ootuste konfliktis

• sisemises vasturääkivuses tema loomuliku funktsiooniga

Kui mees tunneb, et:

• temalt oodatakse juhtimist viisil, mis ei ole talle omane

• iga otsus toob kaasa kriitika

• tema panust ei tajuta väärtusena

siis ta taandub, mitte ei kuku läbi.

Kui naine juhib, vajab see teadlikkust

Naise juhtimine toimib hästi siis, kui:

• see ei muutu kontrolliks

• see ei tühista mehe väärikust

• mees saab kanda oma loomulikku rolli (tugi, teostaja, hoidja, stabiliseerija)

Juhtimine ei tähenda kõigi otsuste tegemist üksi.
See tähendab tasakaalu hoidmist rollide vahel.

Lahendus ei ole „kes juhib“, vaid „kuidas juhtimine ja vastutus jaotub“

Funktsionaalne harmoonia tekib siis, kui:

• juhtimine liigub vastavalt olukorrale

• partnerid usaldavad teineteise tugevusi

• keegi ei pea kandma rolli, mis ei ole talle loomulik

Mõnes peres juhib rohkem naine.
Mõnes mees.
Mõnes liigub juhtimine ajas edasi-tagasi.

Kõik need on terved variandid, kui süsteem püsib tasakaalus.

Kokkuvõte

Kui tunned, et pead peret juhtima, ei tähenda see, et mees oleks ebaõnnestunud.
See tähendab, et sinu funktsioon on praegu aktiivsem.

Küsimus ei ole:

„Miks tema ei juhi?“

vaid:

„Kuidas saame juhtimise ja vastutuse jaotada nii, et kumbki ei kaotaks oma olemust?“

Kui juhtimine teenib peret, mitte ego, siis leiab funktsionaalne harmoonia alati oma kuju.

Kuidas otsida rolle nii, et mitte tekitada konflikti?

Funktsionaalfilosoofia järgi ei ole peres hierarhilisi rolle, vaid vastastikku vajalikud funktsioonid, ülessanded.
Ükski roll ei ole teisest vähem oluline – nad on erinevad, mitte ebavõrdsed.

Konflikt tekib mitte rollidest, vaid sellest, kui:

• rollid on segased

• rollid kattuvad tahtmatult

• või keegi kannab rolli, mis ei ole temale loomulik

Ära jaga rolle väärtuse, vaid sobivuse järgi

Roll ei ole autasu ega koorem.
Roll on koht, kus inimene on kõige loomulikum ja tugevam.

Küsi:

• Kes märkab süsteemi tervikuna?

• Kes hoiab igapäevase stabiilsuse?

• Kes toob selguse otsustesse?

• Kes loob emotsionaalse turvatunde?

Kui roll lähtub sobivusest, kaob võrdlemine.

Erista vastutus ja kontroll

Vastutus on hoolimine.
Kontroll on hirm.

Kui üks partner võtab vastutuse, kuid teine tunneb end kontrollituna, tekib konflikt.

Lahendus:

• nimeta vastutus selgelt

• jäta teisele teostusvabadus

Luba rollidel ajas liikuda

Peres ei ole rollid kivisse raiutud.

Elu toob:

• laste sünni

• töökoormuse muutuse

• tervise või energia kõikumise

Funktsionaalne pere lubab rollidel liikuda vastavalt olukorrale, ilma süü või häbita.

Tunnusta nähtamatut rolli

Kõige alahinnatumad rollid on:

• emotsionaalse tasakaalu hoidmine

• pinge ennetamine

• suhete „liim“

Kui neid ei märgata, tekib kibestumine.

Lahendus:

• sõnaline tunnustus

• märkamise kultuur

• tänu, mitte iseenesestmõistetavus

Ärge võistelge juhtimise pärast

Juhtimine ei ole trofee.

Kui mõlemad püüavad juhtida samal viisil, tekib vastasseis.
Kui kumbki juhib oma loomulikul moel, tekib tasakaal.

Kokkuvõte

Konfliktivabad rollid ei sünni kokkuleppest, vaid mõistmisest.
Kui peres on selge, et:

• iga roll on vajalik

• keegi ei ole „teise all“

• juhtimine ja hoolimine on jagatud

siis rollid ei lahuta –
nad hoiavad peret koos.