Albert Einstein oli kuulus paljude asjadega, kuid tema suurim ajurünnak on relatiivsusteooria. See muutis igavesti inimeste arusaama ruumist ja ajast.
See lugu on sellest, kuidas Albert Einstein käis erinevates ülikoolides relatiivsusteooriast loenguid pidamas.
Ühel päeval ühte ülikooli jõudes ütles autojuht: “Doktor Einstein, olen seda loengut kuulnud rohkem kui 30 korda. Olen selle pähe õppinud ja võin kihla vedada, et võiksin selle ise maha pidada.”
“Noh, ma annan teile võimaluse,” ütles Einstein, “nad ei tunne mind ju järgmises koolis, nii et kui me sinna jõuame, panen ma teile oma mütsi oma pähe ja teie tutvustate end minuna ja peate loengu ära.”
Saalis kuulajatele pidas autojuht Einsteini loengu relatiivsusteooriast nii imeliselt ja veatult.
Kui ta lõpetas ning lahkuma hakkas, pidas üks professor ta kinni ja esitas talle väga raske ja detailse küsimuse. Küsimuse eesmärk ei olnud teadmistega seotud.
Juht mõtles kiiresti. “Vastus sellele probleemile on nii lihtne,” ütles ta, “ma olen üllatunud, et peate seda minult küsima. Tegelikult, et näidata teile, kui lihtne see on, palun ma oma autojuhil tulla siia ja vastata teie küsimusele!”
Siis tõusis Einstein püsti ja andis uskumatu vastuse selle professori küsimusele.
Loo moraal: hoolimata sellest, kui geeniusena te esinete, on alati keegi, kes on vaatamata oma positsioonile geeniuslikum kui sina.