Meie sees eksisteerivad kaks maailma.
Üks on selge ja helge – täis loovust, rahu ja usaldust.
Teine on varjuline – täis hirme, kahtlusi ja katkestatud ühendust.
Need ei asu kuskil kauges universumis.
Need kaks maailma elavad siinsamas – meie teadvuses.
Ja iga hetk, iga mõte, iga tunne on kutse valida, kumma maailma sageduses sa elad.
Kõrgema sageduse maailm – ärganud südame kodu
Selles maailmas elavad need, kes on ärganud ja meeles, et nad ei ole elu juhuslikud pealtvaatajad,
vaid selle teadlikud loojad.
Nad võtavad vastutuse – mitte süü, vaid väe. Nad ei oota, et elu neid armastaks – nad armastavad elu esimesena. Nad on kohal – mitte ainult kehas, vaid ka südames. Nad keskenduvad lahendustele – sest nad teavad, et energia järgib tähelepanu. Nad usaldavad elu rütmi – ja lasevad hingel tantsida selle voolus.
Selles maailmas ei valitse piirangud, sest piirid on ainult mõtted,
mis kaovad siis, kui inimene mäletab, kes ta tegelikult on.
Madalama sageduse maailm – unustuse vari
Selles maailmas elavad need,
kes on unustanud oma sisemise valguse.
Nad tunnevad, nagu elu lihtsalt juhtuks nende ümber –
mitte läbi nende enda väe.
Nad keskenduvad sellele, mis on puudu. Nad tunnevad end ohvritena – nagu oleks elu alati kusagil väljas, mitte sees. Nad kardavad muutusi – sest nad ei usu, et elu on nende liitlane. Nad kulutavad oma loovuse muretsemisele,
selle asemel, et luua, unistada, usaldada.
Selles maailmas elab väsimus,
mille juured on lahutuses omaenda tõelisusest.
Valik elada kõrgemal sagedusel
Me kõik kõnnime nende kahe maailma piiril.
Ja iga hetk, iga hingetõmme, iga südame sosin on võimalus valida.
Kui valid tänulikkuse – tõused. Kui julged luua – avardud. Kui usaldad elu – imed muutuvad nähtavaks. Kui jääd endale truuks – särad.
Kui keegi küsib: „Kus maailmas sina elad?“
Naerata ja vasta: „Ma elan maailmas, mille ma olen ise valinud –
ja see maailm on elus, tõeline ja imeline.“