Isa ja poeg sõitsid rongis, mis liikus Tartust Valga suunas. 8-aastane poeg, kes rongiaknast välja vaatas, hüüdis üllatavalt: “Isa, isa, vaata, puud jäävad maha!”
Isa naeratas ja lähedal istunud noorpaar vaatas haledalt 24-aastase noormehe lapsikut käitumist. Peagi hüüdis poeg jälle: “Isa, isa, vaata, pilved jooksevad koos meiega!”
Noorpaar ei suutnud noormehe lapsikust kuulata ja üks neist ütles halvustavalt isale: “Miks te ei vii oma poega hea arsti vastuvõtule?” Isa naeratas õnnelikult ja vastas: “Ma tegin seda, me tuleme just haiglast operatsioonilt, mu poeg oli sünnist saati pime, ta sai täna endale silmad”.
Siit loo moraal: Igal inimesel on siin planeedil oma lugu. Ärge mõistke inimese üle kohut enne kui te pole käinud kaks kuud tema mokasiinides! Tõde võib teid isegi üllatada!
Tundmatu autor