Mida teha, kui minevikku ei saa muuta,
ja kahetsus ei paranda seda, mis on juba tehtud?
Mõnikord avab heastamiskatse vaid vanad haavad.
Aga alati — alati on võimalus tasakaalustada.
Me ei saa alati parandada.
Aga me saame luua uut tasakaalu
— tehes head täna, siin, kellelegi,
ilma ootuse ja tagamõtteta.
Me võime kinkida lahkuse seal,
kus kord oli ükskõiksus.
Näidata armastust seal,
kus kunagi ei osanud.
Tõelist muutust ei määra see,
kas minevik saab parandatud,
vaid see, kas me liigume edasi
pehmema südame ja teadlikuma kavatsusega.
Me saame õppida.
Me saame vaikuses mõtiskleda.
Me saame otsustada, et see,
mis kord oli oskamatus,
ei saa enam korduda.
Kui valime elada elutingimustel,
mitte ainult isiklikel soovidel,
leiame rahu.
Rahutust sünnib enesetahe.
Rahust – valmidus muutuda.