Marinela Reka on kirjutanud: “Anne on nagu lill: kui tahad, et sellest kasvaks midagi ilusat, pead selle eest korralikult hoolt kandma”.
Anne – tegevus või valdkond, mis sujub mõnel inimesel loomulikult, kuid on teistele keeruline.
Elas kord kotkas, kes kasvas üles ühes talus koos kanadega. Kotkas kasvas suureks ja armastas oma kanaperekonda, olgugi et ta ei sobinud nende hulka. Ta ei osanud ussikeste leidmiseks eriti hästi mullas siblida ja toimetustega, mis olid kanadele igapäevased, nägi ta palju vaeva. Mis veel hullem, oli ilmselge, et kotkale ei pakkunud kanade tegevused mingit huvi. Leebelt öeldes oli kanaelu elada püüdva kotka elu keeruline.
Ühel päeval lendas üle nende pea teine kotkas. Teda nähes hakkas meie kotka süda põksuma. Segaduses lind tunnistas mitmele kanale, et tal tekkis tahtmine lennata samamoodi, nagu lendas see võimas kotkas. Loomulikult naersid kanad ta välja ja pidasid tema mõtet naeruväärseks. Kotkas oli õnnetu.
Ühel saatuslikul päeval sirutas ta lõpuks tiivad välja ja tõusis jahmunud kanade silme all õhku. Kõrgelt õhust võis kotkas näha maapinnal ka kõige väiksemat liikumist ning söösta alla, et haarata toit küünisega, mis ei olnud mõeldud ussikeste mullast väljakraapimiseks. Mõistate isegi, et tal oli lihtsam olla võimas kotkas – taevalaotuse kuningas – kui kana. Just kotkana leidis ta üles oma väärtuse ja täielikud võimed.
Loo moraal: Kotkale ei pakkunud üldse huvi tegevused, milleks tal polnud annet. Kotkal oli lihtsam teha suuri asju siis, kui need olid kooskõlas tema tegevustega.
Cicero on kord öelnud: “Kui igaüks kasutaks oma tugevaid külgi õigesti ja annaks endast parima, ei peaks ta iial kahetsema piiratud võimekuse pärast”.
Minu psühholoogiakogemuste põhjal takistab inimese arnegut kõige rohkem see, kui ta on sunnitud valima elutee, mis ei põhine tema end võimetel”, on lausunud Rollo May. Elu võib olla raske, kuid see läheb lihtsamaks, kui kasutame oma tugevusi täielikult ära.
