Nad olid olnud abielus juba palju aastaid. Nende ühine teekond oli täis tõuse ja mõõnu, nagu elus ikka. Aeg-ajalt tekkisid pinged ja lahkhelid, kuid nad olid alati leidnud viisi, kuidas need ületada.
Ühel päeval aga juhtus midagi ootamatut. Mehe pikad tööpäevad olid viinud selleni, et nad tülitsesid suurelt ja valusalt. Sõnad lendasid, nõud purunesid, ja õhk oli paks pahameelega. Mees oli mossis ja naine leekis vihast. Tundus, et nende vahel on tekkinud sügav kuristik.
Pärast tülitsemist ei rääkinud naine nädal aega. Vaikus oli valdav ja külm. Mees tajus seda pinget ning teadis, et midagi tuleb ette võtta. Ühel õhtul, kui pinged olid peaaegu väljakannatamatud, läks ta naise juurde kahe paberi ja pliiatsiga.
“Palun, istume koos maha,” ütles mees rahulikult, kuid kindlalt. “Kirjutame mõlemad üles, mida me üksteisele ette heidame. Vahetame need paberid ja räägime rahulikult läbi, mis meil südame peal on.”
Naine ei öelnud midagi, kuid nõustus vaikselt. Nad istusid köögilaua taha. Naine alustas kohe, pilku tõstmata, kirjutamist. Tema pahameel oli kogunenud suureks koormaks, ja tal oli palju, mida välja valada. Mees vaatas teda hetkeks, hingas sügavalt sisse ja hakkas ka kirjutama.
Viieteist minuti pärast olid mõlemad lõpetanud. Nad vahetasid paberid, ja hetk hiljem tundis mees, kuidas naise etteheited teda tabasid nagu nooled. Naise paber oli äärest ääreni täis kirjutatud, iga rida täis pettumust ja valu. Mees nägi, kui vihane naine oli olnud.
Naine vaatas mehe paberit ning ootas samasugust pahameelt. Kuid kui ta pilgu sellele heitis, veeresid ta silmist pisarad. Mehe paberil ei olnud ühtki etteheidet, ei ühtki halba sõna. Sinna oli suurelt üle terve lehe kirjutatud ainult üks lause: “MA ARMASTAN SIND, KALLIS!”
Need sõnad murdsid jää nende vahel. Naine mõistis, et mehe armastus oli tugevam kui miski muu. Kõik nende mured ja probleemid tundusid nüüd ületatavad. Nad haarasid teineteisest kinni ja teadsid, et koos saavad nad hakkama kõige raskemategi väljakutsetega.
Armastus on tugevam kui ükski tüli ja suudab ületada kõik raskused, kui seda vaid tõeliselt tahta.
