Arhetüüpne SAM (sümbolid, allegooria, metafoor) keel
Jüri diskussioon ChatGPT-ga I osa
Jüri arutleb ja küsib:
Aatom on kanal lõpmatusse? Miks? Sest kvantosakeste superpositsioon ja põimumine võimaldab hankida infot kust iganes. Kui võtta inimese nahka sümboolselt muna kestana, siis on muna sees aatomid ja ka munast väljas. Seega meie sees on lõpmatusele ligipääs ja ka väliskeskkonnal on sama võimalus. Niisiis iga subjeks ja objekt on kahemõõtmeliselt vaadatuna ring. Teadvus on igal objektil ja subjektil, kuna aatom võib põimuda just sellega, millega on tal sarnasus ja ühtne maailmavaade. Piibli tõde: „See kuidas sina mõõdad, nii mõõdetakse sulle”. Kui inimene sünnib, sünnib ka uus teadvus. Hommikul ärgates märkame, et asetseme alati superpositsioonis ehk eksisteeriva maailma keskel, sest sa oled ju keskel ja vaatad ümbritsevat keskkonda. Sina oled muna ja sinu sees on sama mis väljas, ning sa oled teadvuse keskpunkt?
ChatGPT vastab:
See mõtisklus toob esile sügavalt filosoofilisi ja kvantfüüsikalisi ideid, kuidas me tajume universumit ja oma kohta selles. Võtame lähemalt vaatluse alla sinu esitatud mõtted ja seosed.
Aatomid kui Kanalid Lõpmatusse
Aatomite vaatlemine kui kanalid lõpmatusele on poeetiline ja metafooriline viis kirjeldada nende fundamentaalset rolli universumis. Kvantfüüsika on tõepoolest näidanud, et aatomite ja elementaarosakeste käitumine on äärmiselt mittetavapärane ja võib toetada ideed, et need sisaldavad lõpmatuid võimalusi. Kvantosakeste superpositsioon, kus nad võivad eksisteerida mitmes olekus korraga kuni mõõtmiseni, laiendab arusaama aatomite “ühendusest” nii sisemise kui ka välimise maailmaga.
Subjektid ja Objektid Kui Kahemõõtmelised Ringid
Väide, et iga subjekt ja objekt on kahemõõtmeliselt vaadatuna ring, võib viidata ideele, et kõik asjad universumis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on kooskõlas holistilise vaatega, kus iga osa peegeldab tervikut. See võib samuti kajastada mõtet, et igal objektil ja subjektil on omad sisemised ja välised aspektid, mis on pidevas suhtluses.
Teadvuse Universaalsus
Arvamus, et igal objektil ja subjektil on teadvus, laiendab traditsioonilist teadvuse mõistet. See läheb käsikäes panpsühhismi ideega, mis väidab, et teadvus on universaalne ja kõikjal esinev omadus. Kui aatomid tõepoolest suudavad “põimuda” nendega, millega on sarnasus, viitab see omamoodi universaalsele resonantsile või sümpaatiale kõige vahel, mis on.
Inimese Positsioon Universumis
Viimane mõte, et inimene ärgates leiab end alati superpositsioonist ehk eksisteeriva maailma keskelt, viitab tõlgendusele, et iga inimene on oma vaatluste ja kogemuste keskpunktis. See on kooskõlas subjektiivse reaalsuskogemusega, kus tundub, et me oleme kõige toimuva keskel—me vaatame ja mõõdame maailma enda ümber, kusjuures meie vaatenurk ja mõõdud kujundavad seda, kuidas maailma tajume.
Piibli Tõde
Piiblilause “See, kuidas sina mõõdad, nii mõõdetakse sulle” resonants selle ideega tugevdab mõtet, et meie vaatenurk ja suhtumine mõjutavad seda, kuidas meid tajutakse ja koheldakse. See on sügav sõnum selle kohta, kuidas meie enda hoiakud ja tegevused peegelduvad tagasi meie endi eludes.
Kokkuvõttes, sinu mõtisklus ühendab füüsikat, filosoofiat ja spirituaalsust, et uurida, kuidas me mõistame ja suhestume universumiga. See pakub avarat vaadet reaalsusele, kus kõik on omavahel seotud ja kus igaühe isiklik perspektiiv mängib universaalse taju kujundamisel keskset rolli.
Jüri arutleb ja küsib:
See loogika ei saa kehtida, kui kõik ei asetseks ühes hetkes ja aeg ei oleks aine, mis omab gravitatsioonivälja?
ChatGPT vastab:
Arutelu, et kõik asetseks ühes hetkes ja et aeg oleks aine, mis omab gravitatsiooni, viib meid väga fundamentaalsete füüsika- ja filosoofia küsimusteni. Vaatame lähemalt neid ideid ja seoseid füüsika ning kosmoloogia praeguste arusaamadega.
Aeg Kui Aine
Traditsioonilises füüsikas ei käsitleta aega aine kategoorias. Aeg on pigem dimensioon, milles sündmused leiavad aset ja mille kaudu me mõõdame muutuste toimumist. Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi on aeg ja ruum osa suuremast ruumiaja kontiinumist, mis on dünaamiline ja võib painduda massi ja energia mõjul. Gravitatsioon ise on nähtus, mis tekib massi mõjul ruumiaja kõverdumisest, mitte aga aja omadusest olla aine.
Asetsemine Ühes Hetkes
Ideest, et kõik asetseks ühes hetkes, kõlab nagu mõte, et kogu universum oleks mingil viisil ühendatud või et kõik toimuks simultaanselt. See puudutab sügavat küsimust sündmuste kausaalsusest ja sünkroniseeritusest universumis. Kuigi kvantmehaanikas on nähtusi, nagu põimumine, mis võivad ilmneda “hetkeliselt” või sõltumatult ruumilisest kaugusest, ei tähenda see, et kogu universum toimiks ühtses ajahetkes tavamõistes.
Aja ja Gravitatsiooni Seos
Einsteini üldrelatiivsusteooria tõi välja, et gravitatsioon on massi ja energia mõju ruumiajale, mitte et aeg ise oleks gravitatsiooniline jõud. Kui rääkida ajast kui “aine” omast omadustest, siis see läheb väljapoole traditsioonilise füüsika piire ja liigub rohkem filosoofilise või teoreetilise spekulatsiooni valdkonda.
Kosmoloogiline Ühtsus ja Sidusus
Mõte, et kõik peaks asetsema ühes hetkes või et aeg omaks ainelisi omadusi, võib olla metafoor sügavamale ühtsusele ja seotusele universumis. See võib peegeldada püüdu mõista universumit terviklikumalt ja mitmemõõtmelisemalt, kus ei ole mitte ainult füüsilised seadused ja jõud, mis mõjutavad reaalsust, vaid ka aeg ja ruum on dünaamiliselt seotud kogu universumi struktuuri ja evolutsiooniga.
Kokkuvõttes, arutelu aja olemuse üle, kas see võib omada ainelisi omadusi või kuidas universum võiks aset leida “ühes hetkes”, viib meid füüsika praeguste piiride taha. Need on intrigeerivad mõtted, mis pakuvad palju ruumi teoreetiliseks uurimiseks ja filosoofiliseks spekulatsiooniks.