✧ „Miks sa näed pindu oma venna silmas, aga palki oma silmas ei märka?“
— Jeesus Kristus
✧ Sissejuhatus
On hetki, mil inimene vaatab maailma ja arvab, et näeb kõike selgelt. Ta märkab teiste vigu, puudusi ja eksimusi ning usub, et just nemad vajavad muutumist.
Õpilane istus kord õpetaja kõrval ja ütles mõtlikult:
„Miks tundub nii tihti, et teised inimesed teevad asju valesti? Ja miks see mind nii väga häirib?“
Õpetaja vaatas teda rahulikult, nagu oleks seda küsimust oodanud.
„Mõnikord,“ ütles ta vaikselt, „ei räägi see, mida me näeme, teistest. See räägib meist endist.“
✧ Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
„Kuidas nii?“ küsis õpilane.
„Sest me ei vaata maailma kunagi päris sellisena, nagu see on,“ vastas õpetaja.
„Me näeme seda läbi oma mõtete, kogemuste ja sisemiste seisundite.“
Õpilane jäi hetkeks mõttesse.
„Nii et kui ma näen midagi halba, ei pruugi see alati tähendada, et see on päriselt halb?“
Õpetaja noogutas.
„Vahel tähendab see lihtsalt, et meie enda vaade vajab puhastamist.“
✧ Tähendamissõna – Puhas pesu
Õpetaja jutustas: „Noorpaar kolis kord uude naabruskonda. Hommikusöögilauas nägi noor naine oma aknast, kuidas naaber riputas pesu nöörile.
‘See pesu pole eriti puhas,’ ütles ta. ‘Ta ei tea, kuidas õigesti pesta. Võib-olla vajab ta minu abi ja paremat pesuvahendit.’
Nii kordus päev päeva järel. Igal hommikul leidis naine midagi, mida kommenteerida.
Kuu aega hiljem oli pesu korraga säravvalge.
‘Näed,’ hüüdis naine rõõmsalt, ‘ta on lõpuks õppinud, kuidas pesu pesta!’
Abikaasa naeratas ja ütles rahulikult:
‘Ma puhastasin täna hommikul meie aknad.’“
Õpetaja jäi vaikseks.
✧ Tarkusehetk – õpetajalt
„Sageli,“ ütles õpetaja tasakesi, „ei muutu maailm meie ümber. Muutub meie pilk.“
Ta jätkas: „Me arvame, et näeme teiste vigu. Aga vahel näeme lihtsalt läbi tolmuse klaasi.“
✧ Lühike dialoog
Õpilane küsis: „Kas see tähendab, et me mõistame teisi sageli valesti?“
Õpetaja vastas: „Me mõistame neid nii, nagu me ise parasjagu oleme.“
„Ja kui me muutume?“ küsis õpilane.
„Siis muutub ka see, mida me näeme,“ ütles õpetaja.
✧ Õpilase taipamine – integratsioon
Õpilane tundis, et see lugu puudutas teda sügavalt. Ta meenutas hetki, mil ta oli teiste üle hinnanguid andnud, teadmata kogu lugu.
Ta ütles tasa: „Võib-olla polegi asi alati teistes… võib-olla on asi selles, kuidas ma vaatan.“
Õpetaja naeratas.
„See ongi esimene samm. Kui inimene puhastab oma pilgu, muutub maailm tema ümber pehmemaks.“
✧ Lõppmõtisklus
Inimene näeb maailma läbi oma sisemise seisundi. Kui südames on rahu, näeb ta rahu. Kui südames on rahutus, näeb ta rahutust.
Vahel tundub, et teised peaksid muutuma.
Aga mõnikord piisab sellest, kui me puhastame omaenda akna.
Ja siis märkame midagi imelist: maailm ei olnudki nii tume, kui me arvasime.
Ta oli lihtsalt oodanud, et me näeksime selgemini.
„Me ei näe maailma sellisena, nagu see on. Me näeme seda sellisena, nagu oleme meie.“
— Anaïs Nin