ÕPETAJA
1. Etümoloogia
Sõna õpetaja tuleneb tegusõnast õpetama.
Õpetama tähendab teadmiste, oskuste või arusaamise edasiandmist.
Sõna keskmes on õppimise protsess, kus üks inimene aitab teisel midagi mõista või omandada.
Oluline nüanss:
Õpetaja ei ole ainult see, kes annab informatsiooni.
Õpetaja on see, kes aitab teisel inimesel õppida ja mõista.
Seetõttu võib õpetaja olla:
inimene,
kogemus,
või olukord, mis avab uue arusaamise.
——————————————————————————–
2. Semantika (tähendusväli)
Tänapäevases kasutuses tähendab õpetaja tavaliselt:
inimest, kes õpetab koolis,
juhendajat või mentorit,
kedagi, kes aitab teisel inimesel midagi õppida.
Sõna võib tähendada ka laiemalt:
elu õpetajat,
kogemust, mis õpetab,
inimest, kes jagab tarkust.
Oluline semantiline eristus:
Õpetaja ≠ ainult teadmiste edastaja.
Õpetaja võib olla ka see, kes aitab teisel inimesel ise mõista.
——————————————————————————–
3. Semiootika (märgiline mõõde)
Sümbolina tähistab õpetaja:
teadmiste edasiandmist,
kogemuse jagamist,
arusaamise tekkimist.
Paljudes kultuurides on õpetajat peetud inimeseks, kes aitab teistel näha ja mõista maailma sügavamalt.
Õpetaja sümboliseerib sageli:
tarkust,
kannatlikkust,
juhendamist.
Ta on inimene, kes aitab avada uusi vaatenurki.
——————————————————————————–
4. Analüütiline struktuur (FF-loogika järgi)
A-tase (vorm / kandja)
A tasandil on õpetaja konkreetne inimene või sündmus.
Näiteks:
kooliõpetaja,
mentor,
juhendaja,
olukord või kogemus.
See on vorm, mille kaudu õppimine toimub.
——————————————————————————–
B-tase (tähendusvõrgustik)
B tasandil tekib õppimise tähendus.
Siin toimub arusaamise tekkimine.
Õpetaja ei anna ainult informatsiooni.
Ta loob olukorra, kus teine inimene saab midagi märgata või mõista.
Seetõttu võib sama õpetus mõjuda erinevatele inimestele erinevalt.
——————————————————————————–
C-tase (invariantne tööloogika)
C tasandil ei ole õpetajat kui rolli.
Seal on ainult:
diferentseerumine,
õppimine süsteemide kaudu,
kogemuste kaudu tekkiv muutus.
Õpetajat võib näha kui mehhanismi, mille kaudu süsteemid õpivad ja arenevad.
——————————————————————————–
5. Õpetaja mehhanism
Õpetaja mõju kujuneb tavaliselt järgmise protsessi kaudu:
Tekib küsimus või probleem.
Õpetaja suunab tähelepanu sellele.
Inimene hakkab ise märkama ja mõistma.
Tekib uus arusaamine.
Õpetaja ei saa otseselt anda arusaamist.
Ta saab luua tingimused, kus arusaamine võib tekkida.
——————————————————————————–
6. Eluline näide (jutustav vorm)
Üks õpilane istub klassiruumis ja vaatab vihikut, kus on matemaatikaülesanne, mis tundub täiesti arusaamatu. Numbrid ja märgid on küll tuttavad, kuid nende seos ei ole selge. Ta on juba mitu korda proovinud lahendust leida, kuid iga kord jõuab ta ummikusse.
Õpetaja tuleb tema laua juurde ja ei anna kohe vastust. Ta ei kirjuta tahvlile lahendust ega ütle lihtsalt, mida teha. Selle asemel küsib ta ühe lihtsa küsimuse: „Mis juhtub siis, kui sa seda arvu natuke teisiti vaatad?“
Õpilane vaatab uuesti ülesannet. Algul ei muutu midagi. Kuid mõne hetke pärast märkab ta väikest seost, mida ta enne ei näinud. See viib järgmise sammuni ja siis veel ühe juurde. Mõne minuti pärast saab ta aru, kuidas ülesanne lahendada.
Sel hetkel saab õpilane aru, et õpetaja ei lahendanud ülesannet tema eest. Ta lihtsalt aitas näha seda, mida õpilane ise ei märganud. Just sellistes hetkedes muutub õpetamine millekski enamaks kui teadmiste jagamine – see muutub arusaamise tekkimise hetkeks.
——————————————————————————–
7. Sügavam lugemisvõimalus
Indiviidi tasandil:
Õpetaja on inimene või kogemus, mis aitab teisel õppida.
Hariduses:
Õpetaja roll on luua keskkond, kus õppimine saab toimuda.
Elu laiemas tähenduses:
Paljud olukorrad ja kogemused võivad toimida õpetajatena.
——————————————————————————–
8. Funktsionaalne kokkuvõte
Õpetaja ei ole:
ainult teadmiste allikas,
ainult autoriteet,
ainult juhendaja.
Õpetaja on:
inimene või olukord, mis aitab õppida,
arusaamise tekkimise vahendaja,
tee avaja uuele teadmisele.
