⟡ See, kes ei kiida, võib olla õpetaja

See, kes ei kiida, võib olla õpetaja

„Meie tõelised õpetajad on need, kes julgevad meile vastu vaielda.
Ralph Waldo Emerson

„Mitte kiitus ei kasvata inimest, vaid aus peegeldus.“
— konstellatsioonitarkus

„Kes armastab tõde, ei karda parandust.“
— pärimustarkus

Sissejuhatus – kiituse ja vaikuse vahel

Inimesele meeldib kiitus. See soojendab südant ja kinnitab, et oleme õigel teel.

Aga elus on ka teistsuguseid kohtumisi.
On inimesi, kes ei kiida.
Kes küsivad, kahtlevad, vahel isegi vaidlustavad.

Esmapilgul tunduvad nad karmid.
Aga mõnikord just nemad aitavad meil kõige rohkem kasvada.

Elutarkuse vahetus – õpetaja ja õpilase dialoog

Õpilane tuli õpetaja juurde mõtliku ilmega.

Õpilane: Õpetaja, miks on nii, et need, kes mind kiidavad, tunduvad mulle meeldivad, aga need, kes mind parandavad, jäävad kuidagi hinge kinni?“

Õpetaja: „Sest kiitus paitab seda, mis juba on. Parandus puudutab seda, mis alles kasvab.“

Õpilane: „Aga miks teeb see vahel haiget?
Isegi siis, kui ma tean, et teisel võib õigus olla.“

Õpetaja: „Sest me tahame olla valmis. Aga inimene on alati pooleli.“

Tähendamissõna – kaks aednikku

Õpetaja jutustas loo: „Kord oli kaks aednikku, kes hoolitsesid noore puu eest.

Esimene ütles iga päev: „Sa kasvad hästi. Sa oled tugev. Kõik on korras.“
Ta vaatas puud eemalt ja oli rahul.

Teine tuli lähemale. Ta lõikas kuivanud oksi, sidus kõverad oksad sirgemaks
ja ütles vahel: „Siin saad sa paremini kasvada.“

Puu tundis lõikamist. See ei olnud alati kerge.
Aga aastate pärast seisis ta tugevamalt ja sirgemalt kui teised.“

Õpetaja vaatas õpilasele otsa: „Mõlemad hoolisid. Aga üks nägi sügavamale.“

Sügavam mõistmine – kiitus ja kasv

Õpilane: „Kas siis see, kes ei kiida, hoolib rohkem?“

Õpetaja: „Mitte alati. Aga vahel küll.

On inimesi, kes kiidavad, et olla meile lähedal. Ja on neid, kes julgevad olla ausad, sest nad tahavad, et me kasvaksime.“

„Tõeline sõber ei ole see, kes kiidab,
vaid see, kes julgeb öelda tõtt.
Friedrich Nietzsche

Tarkusehetk – õpetajalt

Õpetaja: „See, kes sind kunagi ei kahtlusta, ei pruugi sind ka päriselt näha.

Aga see, kes sind vahel peatab ja küsib teistsuguse küsimuse, võib olla sinu õpetaja, isegi kui ta seda ei tea.“

Õpilase taipamine – integratsioon

Õpilane jäi pikaks ajaks vaikseks.

Siis ütles ta tasakesi: „Ma olen vist paljusid pidanud vastasteks, kes olid tegelikult peeglid.“

Õpetaja noogutas.

Õpetaja: „Ja vahel on just see, kes ei kiida,
see, kes aitab sul ennast näha.“
Kiitus kinnitab. Ausus kasvatab.

See, kes sind alati ei kiida, võib olla see,
kes sind kõige rohkem õpetab.

„Tõde ei tule alati pehmelt,
aga ta tuleb kasvamise pärast.
— konstellatsioonitarkus

„Inimene õpib kõige enam sealt,
kus teda ausalt peegeldatakse.“
— pärimustarkus

Lõppsõna

Elus kohtame inimesi, kes meid imetlevad
ja neid, kes meid proovile panevad.

Ühed annavad meile julgust. Teised annavad meile suuna.

Ja mõnikord, alles aastaid hiljem, mõistame, et just see, kes ei kiitnud,
oli see, kes aitas meil kasvada.

⟡⟡⟡

#elutarkusevahetus

Ostukorv