🌀 Elutarkuse vahetus – „Saladus ei ole peitmine, vaid vastutus“
„See, mida hoitakse varjus, omandab võimu meie üle.“
— Carl Gustav Jung
🌀 Sissejuhatus – ruumi avamine
Eesti vanasõna ei ütle, et saladus on halb.
Ta ĂĽtleb, et saladus ei ole kerge asi.
Rahvas teab: salaasi läheb haisema.
Mitte seepärast, et maailm tahaks paljastada, vaid seepärast, et tõde ei talu hooletut kandmist.
Saladus ei kĂĽsi, kas teda varjata saab.
Ta kĂĽsib, kas tal on koht, kus teda kanda.
🌀 Elutarkuse vahetus – õpetaja ja õpilase dialoog
Õpilane: Õpetaja, mul on saladus. Ma arvan, et see peaks jääma ainult minu teada, aga see hoiab mind pinges.
Ă•petaja: Ăśtle mulle, mida see saladus teeb.
Õpilane: Ta sunnib mind valvama. Ma jälgin iga sõna, iga pilku.
Ă•petaja: Siis kannad sa mitte saladust, vaid koormat.
Rahvas ütleb: salajutt läheb haisema.
Koorem otsib alati väljapääsu.
Õpilane: Ma kardan, et kui see välja tuleb, läheb kõik hullemaks.
Õpetaja: Karda vähem maailma ja kuula rohkem pinget.
Seinal on kõrvad, ütleb vanasõna, ja mets kuuleb ning meri näeb.
See ei tähenda, et keegi nuhib —
see tähendab, et pinge on kuuldav.
Ă•pilane (vaikselt): Ma lootsin vaikusele.
Ă•petaja: Vaikus ei ole kunagi tĂĽhi.
Ära usu tühja hoonet, metsa ja magajat — ütleb rahvas.
See tähendab: näiv rahu ei kanna vastutust.
🌀 FF-vaade – funktsionaalne pööre
Ă•pilane: Kas saladus on siis viga?
Ă•petaja: Ei.
Funktsionaalses vaates on saladus suhteseisund.
Küsi mitte: kas saladus on halb, vaid: kas see teenib elu või kaitseb hirmu.
Kui saladus teenib elu, ei pea ta pidevalt varjul olema.
Kui ta teenib hirmu, juhtub see, millest rahvas hoiatab: kaua naaskel kotis seisab.
🗝️ Tähendamissõna – „Mantel ja öö“
Õpetaja rääkis loo.
Räägitakse inimesest, kes peitis midagi mantli alla.
Ta arvas, et kui mantel on peal, ei näe keegi.
Aga rahvas teab: magab mantel, ei maga mantlialune.
Inimene väsis lõpuks mantlit hoidmast.
Kui ta selle maha pani, ei kukkunud maailm kokku — kukkus ainult tema hirm.
🌀 Dialoog jätkub
Õpilane: Kas see tähendab, et kõik saladused tuleb välja öelda?
Õpetaja: Ei. See tähendab, et saladus vajab õiget kohta, mitte juhuslikku varju.
Ära usalda oma saladust metsale — mitte seepärast, et mets oleks paha, vaid seepärast, et mets ei kanna vastutust.
Õpilane: Aga kui ma ei räägi kellelegi?
Õpetaja: Siis räägib saladus sinu eest —
keha kaudu, suhete kaudu, ärevuse kaudu.
Sest mis pimedas tehakse, see katusele kuuldakse.
🌀 Tarkusehetk – õpetajalt (FF-vaade)
Saladus ei muutu ohtlikuks sellepärast, et ta on varjatud.
Ta muutub ohtlikuks siis, kui tal ei ole kohta, kus teda kanda.
🌀 Õpilase taipamine – integratsioon
Õpilane: Siis saladuse pidamine ei tähenda vaikimist…
Õpetaja: …vaid teadlikkust.
Saladus, mis on kantud vastutusega,
ei hakka haisema ega karjuma.
Aga saladus, mis on jäetud hirmu hoolde,
leiab tee päevavalgele.
🌀 Lõppmõtisklus – vaikne maandumine
Eesti vanasõna ei ütle, et kõik peab olema avalik. Ta ütleb, et kõik ei talu pimedust.
Kui inimene annab saladusele koha, ei pea ta enam peitma.
Ja kui ta ei pea enam peitma, ei pea maailm enam kuulama.
„Tõde vabastab teid.“
— Johannese 8:32
🌀 🌀 🌀
#elutarkusevahetus