ORGANISM

1. Etümoloogia

Sõna organism pärineb kreekakeelsest sõnast organon, mis tähendab vahendit, tööriista või toimivat süsteemi.
Hiljem hakkas sõna tähistama terviklikku elusüsteemi, mille erinevad osad töötavad koos ühe toimiva tervikuna.

Oluline nüanss:
Organism ei ole lihtsalt keha.

Organism on kooskõlastatud süsteem, kus erinevad osad:
täidavad oma funktsiooni,
mõjutavad üksteist,
ja hoiavad kogu süsteemi elus.

——————————————————————————–

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases kasutuses tähendab organism:
elusolendit tervikuna,
bioloogilist süsteemi,
keha ja selle toimimist.

Organism võib olla:
inimene,
loom,
taim,
mikroorganism.

Oluline semantiline eristus:
Organism ≠ lihtsalt rakkude kogum.
Organism on koostöös toimiv tervik, kus erinevad osad moodustavad funktsionaalse süsteemi.

——————————————————————————–

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab organism:
elu terviklikkust,
süsteemset toimimist,
osade koostööd.

Organism näitab, et elu ei ole juhuslik osade kogum.
Ta on struktuur, kus iga osa täidab rolli kogu terviku toimimises.

See idee on mõjutanud ka filosoofiat ja ühiskonnateooriat, kus mõnikord võrreldakse ühiskonda organismiga.

——————————————————————————–

4. Analüütiline struktuur (FF-loogika järgi)

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil on organism bioloogiline keha.

Siia kuuluvad:
rakud,
koed,
organid,
füsioloogilised protsessid.

Need moodustavad materiaalse süsteemi, mille kaudu elu toimib.

——————————————————————————–

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil tekib organismi kogemus ja tõlgendus.

Inimese puhul tähendab see:
teadvust,
mõtlemist,
emotsioone.

B tasandil loob organism tähendusi oma kogemustele ja keskkonnale.

——————————————————————————–

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole organismi kui eraldi identiteeti.

Seal on ainult:
elu diferentseerumine,
süsteemide teke,
tasakaalu ja kohanemise mehhanismid.

Organism on üks elu konfiguratsioon, mis on tekkinud diferentseerumise käigus.

——————————————————————————–

5. Organismi mehhanism

Organism toimib läbi paljude omavahel seotud protsesside:
Energia ja aine vahetus keskkonnaga.
Sisemiste süsteemide kooskõlastamine.
Kohanemine muutuvate tingimustega.
Elu jätkumine läbi paljunemise.

Organismi eripära seisneb selles, et ta säilitab oma terviku, isegi kui tema osad pidevalt muutuvad.

——————————————————————————–

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Üks inimene läheb varahommikul jooksma. Õhk on jahe ja linn on alles ärkamas. Algul on samm raske ja hingamine kiire, kuid mõne minuti pärast hakkab keha tasapisi kohanema.

Süda lööb kiiremini, kopsud töötavad sügavamalt ja lihased leiavad oma rütmi. Inimene ei pea teadlikult mõtlema sellele, kuidas kõik need protsessid toimuvad. Need toimuvad iseenesest, justkui vaikne koostöö paljude süsteemide vahel.

Kui ta jookseb edasi, märkab ta, et keha reageerib pidevalt keskkonnale. Mäest üles minnes kiireneb hingamine, allapoole liikudes rahuneb see jälle. Higi jahutab keha ja samm kohandub maapinna järgi.

Sellises lihtsas tegevuses saab nähtavaks midagi olulist. Organism ei ole lihtsalt keha, mis liigub. Ta on tervik, kus tuhanded protsessid toimivad koos, kohanevad olukorraga ja hoiavad elu liikumises.

——————————————————————————–

7. Sügavam lugemisvõimalus

Bioloogilises mõttes:
Organism on elusüsteem, mis säilitab oma struktuuri ja funktsiooni.

Psühholoogilises vaates:
Inimorganism hõlmab nii keha kui ka teadvust.

Filosoofilises mõttes:
Organism on näide sellest, kuidas erinevad osad võivad moodustada toimiva terviku.

——————————————————————————–

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Organism ei ole:
lihtsalt rakkude kogum,
juhuslik struktuur,
eraldatud keskkonnast.

Organism on:
elusüsteem,
osade koostöö tervikus,
kohanev ja arenev elu vorm.