Ebaõnnestumine on sageli nagu udune aken – esmapilgul ei näe me sealt midagi head. Ent kui vaatame uuesti, puhastades oma vaateviisi ootustest ja hirmudest, võib see osutuda aknaks sügavamale mõistmisele. Vana rahvatarkus ütleb:
„Kui tahad näha tähte, oota, kuni taevas on piisavalt pime.“
Elutarkuse vahetus – õpetaja ja õpilane
Õpilane: Ma tunnen end läbikukkununa. Ma proovisin nii väga, kuid kõik läks teisiti. Ma ei tea, kas üldse oli mõtet pingutada.
Õpetaja: Kas sa tead, kuidas klaas saab säravaks?
Ta peab enne olema katki löödud ja siis teadlikult kokku pandud.
KĂĽsimus pole selles, kas puruneti, vaid selles, kas suudad nĂĽĂĽd vaadata killust teise nurga alt.
Õpilane: Aga ma ju tahtsin head. Miks siis elu pani mu teele nii palju tõkkeid?
Õpetaja (naeratades): Mõni takistus ei tule sind peatama, vaid suunda muutma.
Ebaõnnestumine ei ole koht, kus loo lõpp – vaid koht, kus algab uus tõlgendus.
„Suurim saavutus ei ole mitte mitte kunagi ebaõnnestuda, vaid iga kord pärast kukkumist taas tõusta.“
— Confucius
Ă•pilane: Aga ma kaotasin nii palju… aega, energiat, usaldust.
Õpetaja: Ja mida sa võitsid?
Õpilane (vaikselt): Ma sain teada, millele ma ei soovi enam panustada. Ma õppisin kuulama, mis minus vastu kajab.
Ma vist sain iseendale lähemale.
Õpetaja: Siis oli see väärtuslik kaotus.
„Kes ei kuku, see ei liigu.“
— Eesti vanasõna
Piiblitarkus
„Te teate, et teie usu proovimine teeb teid kannatlikuks.“
— Jaakobuse 1:3
Jumal ei eemalda mägesid alati meie teelt, vaid kasvatab meis jalgu, mis suudavad ronida.
Kukkumine võib olla taevane kummardus – võimalus õppida kummardama elu ees.
Ebaõnnestumine on nagu seeme, mis langeb mulda ja kaob silmist.
Aga just seal, varjatult, algab idu. Kui me ei pea seda surmaks, vaid kasvamise osaks, sĂĽnnib tarkus, mis ei karda katsetamist.
„Elu ei küsi, kui hästi sul läheb. Elu küsib: kas oled õppinud nägema tähendust seal, kus kõik tundus mõttetu.“
— Ajatu tarkus