Vanarahvas ütles: „Igaüks tassib oma koormat.“ Mõnikord oleme aga õppinud tassima mitte ainult enda, vaid ka teiste koormaid – justkui oleks see meie kohus ja vastutus. Ent tõeline tarkus seisneb taipamises, et igaüks vastutab ise oma tee ja kasvu eest. Me ei saa kõiki endaga kaasa võtta. Me saame pakkuda eeskuju, aga iga hing peab oma sammu astuma ise.
Dialoog
Ă•pilane: Ă•petaja, miks on nii raske lahti lasta inimestest, kes mulle kallid on, kuigi nad ei soovi muutuda?
Õpetaja: Sest sinu süda mäletab armastust ja hoolimist. Aga pea meeles Sokratese sõnu: „Igaüks peab iseenda eest hoolt kandma.“ Kui sina teed nende eest, varastad neilt võimaluse õppida ja kasvada.
Ă•pilane: Aga kas ma pole siis ebalojaalne, kui liigun edasi ilma nendeta?
Õpetaja: Ei. Marcus Aurelius meenutab: „Kui tahad rahu, siis lase minna sellest, mida sa ei saa kontrollida.“ Lojaalsus ei tähenda enda sidumist teiste hirmude ja valudega. Lojaalsus tähendab, et austad elu kulgu – nii enda kui ka nende oma.
Õpilane: Aga kui nad jäävad kinni kannatusse ja ei astu oma sammu?
Õpetaja: Piibel ütleb: „Igaüks peab kandma oma koormat.“ (Gl 6:5). Sa võid seista nende kõrval, aga sa ei saa nende koormat nende eest kanda. Nii nagu vanasõna ütleb: „Kes teise eest kündma läheb, see oma põllu rohtu jätab.“ Kui unustad oma tee, jääb sinu elu hooleta.
Ă•pilane: Kuidas ma siis neid ikkagi aidata saan, kui mitte nende koormaid tassides?
Õpetaja: Laozi vastus on lihtne: „Kui muutud ise, muutub maailm.“ Sinu valgus on nakkav. Nagu Thich Nhat Hanh on öelnud: „Kuidas me käime oma tee, mõjutab kõiki, kes meiega koos kõnnivad.“ Kui kasvatad rahu ja tasakaalu endas, saab see peegelduseks ka teistele.
Ă•pilane: Nii et parim, mida ma teha saan, on keskenduda oma kasvule?
Õpetaja: Just nii. Epiktetos ütles: „Sind ei kahjusta mitte see, mis juhtub, vaid see, kuidas sa sellele reageerid.“ Kui sa kasvad, siis sinu eeskuju võib olla nendele sillaks. Aga tee ja valik on alati nende oma.
„Lahti laskmise teekond“ tuletab meelde, et tõeline armastus ei ole teise eest elamine, vaid tema vabaduse austamine. Me ei saa kõiki endaga kaasa võtta, kuid me saame süüdata omaenda valguse. Ja nagu Piiblis öeldud: „Te olete maailma valgus. Ei saa jääda varju linn, mis on mäe otsas.“ (Mt 5:14).
Kui süütad enda küünla, saavad teised näha, et valgus on võimalik – ja ehk süütavad ka nemad oma küünla. 