🐘Elevant ja köis

Mõned lood ei vaja suuri sõnu, et kanda endas sügavat tõde. Nad liiguvad nagu vaikselt voolav jõgi, mis toob pinnale peegelduse meie enda sisemisest maailmast.
„Elevant ja köis“ on just selline lugu – lihtne pilt, mille taga on kogu inimese mõtte- ja uskumusmaailma peegeldus. See on lugu sellest, kuidas nähtamatu köis, mida me kanname oma peas ja südames, võib olla tugevam kui ükski raudne kett. Ja kuidas vabadus ei alga sellest, et keegi köie läbi lõikab, vaid sellest, et me taipame – köis ei olegi päriselt meid kinni hoidmas.

Dialoog

Õpilane: Õpetaja, ma lugesin ühest loost, kuidas elevandid ei põgene, kuigi neid hoiab kinni vaid õhuke köis. Miks nad siis ei kasuta oma jõudu?

Õpetaja: Sest nad ei usu, et see on võimalik. Nad on õppinud oma varasest east peale, et köis on tugevam kui nemad. Ja nii kannavad nad seda usku kogu elu – kuigi tegelikkus on ammu muutunud.

Õpilane: See kõlab nagu meie enda elu. Mõni vana kogemus või kellegi öeldud sõna jääb justkui määrama kogu meie olemist.

Õpetaja: Just. Epiktetos on öelnud: „Inimest ei vangista asjad ise, vaid tema enda arvamused neist.“ Mõtle – mitu korda oled ise jäänud paigale mitte seepärast, et uks oleks lukus, vaid seepärast, et arvasid, et see on lukus?

Õpilane: Nii et köis on ainult minu peas?

Õpetaja: Jah. Buddha on õpetanud: „Ainus piir sinu elus on see, mille oled oma mõtetega loonud.“ Kui mõistad, et köis ei hoia sind, saad liikuda sinna, kuhu igatsed.

Õpilane: Aga kuidas seda uskuda, kui kogu elu on olnud teistmoodi?

Õpetaja: See nõuab sisemist võitu. Laozi ütles: „Kes võidab teised, on tugev. Kes võidab iseenda, on vägev.“ Iga kord, kui astud sammu oma hirmust või piiravast uskumusest üle, muutub köis peenemaks, kuni see lõpuks kaob.

Õpilane: Ja kui ma kukun?

Õpetaja: Henry Ford meenutab: „Kas sa arvad, et suudad, või arvad, et ei suuda – mõlemal juhul on sul õigus.“ Kukud – tõused. Vabadus ei tule kunagi ühe hetkega. Aga iga katse on juba köie lõdvendamine.

Elevant ja köis on meeldetuletus, et kõige tugevamad ahelad ei ole tehtud rauast, vaid meie enda mõtetest. Need on lood, mida oleme endale rääkinud nii kaua, et oleme unustanud – me võime neid muuta.
Nagu Marcus Aurelius ütles: „Meie elu on see, milliseks meie mõtted selle kujundavad.“
Vabadus algab hetkest, mil me lakkame uskumas oma kujuteldavasse vanglasse. Ja kui kord astud sammu üle nähtamatu piiri, avastad, et maailm on suurem, valgusküllasem ja vabam, kui oskasid arvata.

#elutarkusevahetus