„Miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?”
— Matteuse 7:3
Silmakirjalikkus ei alga sellest, et inimene valetab teistele.
See algab hetkest, kui ta hakkab valetama iseendale.
Kõige raskem mask ei ole see, mida kantakse näol.
Kõige raskem on mask, mida kantakse südames.
Sest maailm võib uskuda meie sõnu.
Aga südametunnistus teab alati tõtt.
Tähendamissõna – Kaks peeglit
Kord elas linnas kuulus peeglimeister.
Tema töökojas rippus kaks peeglit.
Esimene oli suur ja särav. Selles vaatasid inimesed alati teiste nägusid.
Teine oli väike ja tagasihoidlik. Selles sai näha ainult iseennast.
Ühel päeval tuli meisterlikult riietatud mees.
Ta seisis suure peegli ees ja ütles: „Kui palju vigu on teistes inimestes!”
Peeglimeister ulatas talle väikese peegli.
„Vaata nüüd siia.”
Mees vaatas hetkeks ja pööras pilgu kõrvale.
„See peegel ei meeldi mulle.”
„Miks?” küsis meister.
Mees vastas vaikselt: „Sest siin ei saa ma vaadata kedagi teist.”
Peeglimeister naeratas.
„Tõeline tarkus algab päeval, mil inimene kasutab kõige rohkem seda peeglit, mis näitab teda ennast.”
Elutarkuse vahetus, dialoog Õpilase ja õpetaja vahel
Õpilane: „Õpetaja, mis on silmakirjalikkus?”
Õpetaja: „Nõuda teistelt seda, mida ise teha ei julge.”
Õpilane: „Kas inimene märkab seda enda juures?”
Õpetaja: „Harva. Silmakirjalikkus armastab peegleid, mis näitavad ainult teisi.”
Õpilane: „Kuidas sellest vabaneda?”
Õpetaja: „Vaata enne iseenda südamesse, kui hakkad parandama maailma.”
Õpilane: „Kas see on raske?”
Õpetaja: „See on raske ainult seni, kuni inimene kardab tõtt. Pärast seda muutub see vabastavaks.”
Elutarkuse pärlid
„Miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?”
— Matteuse 7:3
Mõte: Aus enesevaatlus on õiglasema maailma algus.
„Uurigem ja katsugem läbi oma teed.”
— Nutulaulud 3:40
Mõte: Muutused algavad alati iseendast.
„Kes tunneb teisi, on tark. Kes tunneb iseennast, on valgustatud.”
— Laozi
Mõte: Iseenda tundmine nõuab suuremat julgust kui teiste hindamine.
Eesti vanasõna: „Enne pühi oma ukseesine, siis vaata naabri õue.”
Mõte: Kõige usutavam õpetus sünnib isiklikust eeskujust.
Tänane kokkulepe iseendaga
Täna ei otsi ma esmalt teiste eksimusi.
Ma küsin endalt: „Kas minu sõnad ja teod käivad ühte rada?”
Kui leian erinevuse, ei mõista ma ennast hukka.
Ma valin aususe.
Sest ainult tõde saab inimest muuta.
Silmakirjalikkuse vastand ei ole täiuslikkus. See on siirus.
Inimene ei pea olema eksimatu, et olla usaldusväärne.
Piisab sellest, kui ta julgeb tunnistada oma eksimusi ja püüab elada kooskõlas sellega, mida ta ise õigeks peab.
Sest maailm ei vaja rohkem täiuslikke nägusid. Maailm vajab rohkem ehtsaid südameid.
Silmakirjalikkus ehitab silla sõnade ja tegude vahele. Ausus astub sellelt sillalt maha ning ühendab inimese tema tõelise olemusega.