„Armastus ei ole see, et me mõistame teineteist — vaid et me õpime taluma teineteise mõistatusi.”
— Khalil Gibran
Mehe ja naise suhe on olnud läbi aegade nagu iidne mõistatus, mida iga põlvkond lahendab uuesti.
Mitte sellepärast, et eelmised poleks proovinud, vaid sellepärast, et iga süda armastab omal viisil.
Inimsuhetes põimuvad ootused, tõlgendused, vaikused ja sõnad —
need loovad paradoksid, mis on sama vanad kui inimkond ise.
Just neid paradokse uurivad õpetaja ja õpilane — mitte selleks, et neid lahendada, vaid selleks, et mõista, miks nad eksisteerivad.
Dialoog: „Kui ootused kohtuvad reaalsusega“
Õpilane: Õpetaja… miks tundub, et mehe ja naise suhetes on rohkem segadust kui selgust?
Näiteks öeldakse: „Naine abiellub lootusega, et mees muutub — aga ta ei muutu. Mees abiellub lootusega, et naine ei muutu — aga ta muutub.”
Miks see nii on?
Ă•petaja: Sest sageli armutakse mitte teineteisesse, vaid kujutlusse teineteisest.
Armastus võib olla nagu peen illusioonikunst — kuni elu näitab reaalsust.
Õpilane: Aga miks on nii, et naine võib ainuüksi vaikimisega viia mehe paanikasse?
Õpetaja: Sest mees kuuleb vaikuses midagi, mida pole öeldud.
Ja naine vaikib asjadest, mida mees pole märganud.
Õpilane: Ja see ütlus: „Iga ärritunud naise taga seisab mees, kellel pole aimugi, mida ta valesti tegi.”
Kas see on lihtsalt nali?
Õpetaja (naeratab): Pigem heatahtlik tõdemus.
Mees loeb maailma nagu kasutusjuhendit.
Naine loeb maailma nagu romaani.
Mõlemad loevad õigesti — lihtsalt eri keeles.
Huumor, mis räägib tõtt
Õpilane: Aga ütlus: „Külmi naisi pole olemas — on vaid mehed märgade tikkudega.”
Kas see pole liiga karm?
Õpetaja: Ei. See tähendab lihtsalt, et armastus vajab süttimist.
Soojus ei sünni nõudmisest, vaid kohalolust.
Õpilane: Ja see: „Ta peab lõhnama usalduslikult.”
Mida see tähendab?
Õpetaja: Et turvatunne lõhnab paremini kui ükski parfüüm.
Õpilane: Miks öeldakse, et naine on kompass, mis töötab mehe magnetväljas?
Õpetaja: Sest naine reageerib sellele, mida mees kiirgab — mitte sõnadele, vaid olekule.
Kompass ei eksi.
Kui ta pöördub, siis põhjus ei ole kompassis, vaid väljas, mis teda mõjutab.
Tarkusehetk – õpetajalt: „Suhte paradoksid ei ole lahendamiseks.
Need on mõistmiseks.
Kui mõistmine kasvab, kaob vajadus muuta teist — ja sünnib ruum, kus mõlemad saavad olla nemad ise.“
Õpilase taipamine: „Õpetaja…
nüüd ma näen, et naljad meeste ja naiste kohta pole lihtsalt naljad.
Need on pehmendatud tõed.
Ja tõeline armastus algab siis, kui loobume üritamast teineteist parandada.“
Lõppmõtisklus: Mehe ja naise paradoksid ei ole suhete probleem.
Need on suhete ilu.
Nad tuletavad meile meelde, et inimene ei ole mõistatus lahendamiseks, vaid hing, keda õppida tundma.
Kui me lõpetame ootamast muutust teiselt, saab alata muutus meis endis.
„Tõeline armastus algab hetkel,
mil me lubame teisel olla erinev — ja jääda.”
— Erich Fromm