„Tõeline armastus ei ole see, mida sa tunned – see on see, mis sa oled.“
đź’› Sissejuhatus
On armastus, millest räägitakse…
ja on armastus, mida ei saa sõnadesse panna.
Ăśks seob meid teistega.
Teine vabastab meid iseendasse.
See, mida otsime väljast, on sageli see, mida me pole endas veel märganud.
💛 Tähendamissõna
Õpilane küsis: „Mis on armastus?“
Õpetaja vastas: „See, mis jääb alles siis, kui kõik muu kaob.“
„Kas see on tunne?“ küsis õpilane.
„Tunne tuleb ja läheb,“ ütles õpetaja.
„Armastus ei liigu.“
„Kas see on suhe?“
„Suhe on tee. Armastus on ruum, kus kõik teed kohtuvad.“
Õpilane jäi vaikseks.
„Kuidas ma seda leian?“
Ă•petaja vaatas teda rahulikult ja ĂĽtles:
„Sa ei leia seda. Sa lõpetad selle otsimise.“
💛 Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Õpilane: „Miks ma otsin armastust teistes?“
Õpetaja: „Sest sa pole veel näinud, et see elab sinus.“
Õpilane: „Aga miks ma siis tunnen puudust?“
Õpetaja: „Sest sa samastad armastuse tundega, mitte olemisega.“
Õpilane: „Kas armastus ei olegi tunne?“
Õpetaja: „Tunne on armastuse vari. Armastus ise on valgus.“
Õpilane: „Kuidas ma seda kogen?“
Õpetaja: „Ole kohal. Kui sa ei põgene iseenda eest, on armastus juba siin.“
Õpilane: „Kas see tähendab, et ma ei vaja kedagi?“
Õpetaja: „Sa ei vaja, aga sa võid jagada. Ja siis ei ole see enam vajadus – see on kingitus.“
„Armastus ei ole midagi, mida omada – see on midagi, milles elada.“
„Seal, kus kaob vajadus, sünnib puhtus.“
„Armastus ei tule sinu juurde – ta avaneb sinus.“
„Kui sa oled armastus, ei saa sa seda kaotada.“
💛 Lõppsõna
Sa ei pea õppima armastama.
Sa pead vaid lõpetama uskumise,
et sa oled sellest eraldi.
Sest armastus ei ole tee lõpp.
See on algus…
sinu enda juurde. đź’›