Ühel päeval tuli nooruk püha Augustinuse juurde, täis küsimusi elu, armastuse ja tõe kohta. “Kuidas ma leian tõe?” küsis noormees. “Ma olen otsinud seda raamatutes, kuulanud õpetajaid ja rännanud kaugeid maid, kuid tundub, et see jääb alati kättesaamatuks.”
Augustinus vaatas talle otsa ja naeratas. “Sa oled otsinud tõde, nagu otsitaks kaotatud eset, kuid tõde ei ole midagi, mida saab väljastpoolt leida. Kas oled kunagi mõelnud, et tõde võib olla juba sinus endas?”
Noormees jäi mõttesse ja vastas: “Kuid kuidas saan ma seda leida, kui ma ei tea, kus see peitub?”
Augustinus vastas rahulikult: “Vaata enda sisse. Vaikuses ja mõtisklustes avastad, et tõde on armastuses, mida sa kannad oma südames. Kõik välised otsingud viivad sind tagasi sinna, kust alustasid – oma südamesse. See on paik, kus Jumal räägib ja kus peitub igavene tõde.”
Noormees jäi vaikseks. Ta mõistis esimest korda, et vastused, mida ta otsis, ei olnud kusagil kaugel, vaid tema enda olemuses. Sellest hetkest alates pühendus ta oma südame uurimisele, avastades, et tõde tõesti elab seal, kus armastus.
Moraal: Tõde ei ole midagi, mida võib leida väljastpoolt; see elab meie sisemuses. Kui õpime kuulama oma südant, leiame kõik vastused, mida oleme otsinud.
