Oli kord naine, kes tundis, et tema südames põleb tuli, mida ta ei suutnud kunagi täielikult sõnadesse panna. See tuli oli ihaldus – sügav, piiritu ja kustutamatu. Ta teadis, et see tuli oli tema suurim vägi, kuid vahel tundus see ka tema suurima koormana.
Ühel hommikul, kui ta istus mäetipu äärel ja vaatas päikesetõusu, kuulis ta oma südame sosinat, justkui oleks see rääkinud talle läbi tuule ja valguse:
„Ma olen oma unistuste looja.
Ma valin ihalduse ja julguse.“
Ta tundis, kuidas tema süda muutus kergemaks ja hingamine sügavamaks, justkui oleks ta korraga mäletanud midagi, mida ta oli ammu unustanud.
„Ma usaldan oma südame igatsust –
see juhib mind minu tõelise tee poole.“
Ta vaatas kaugele silmapiirile ja tundis, kuidas iga kiir, mis puudutas tema nägu, oli täis võimalusi ja uusi alguseid.
„Minu ihaldus on mu sisemine tuli,
mis juhib mind kõrgemale ja kaugemale.“
Ta tõusis, sirutas käed taeva poole ja tundis, kuidas tema keha täitus energiaga, mis oli nii puhas ja tõeline, et ta tundis, nagu oleks ta valmis lendama.
„Ma ihaldan suurelt ja elan julgesti.“
Ta astus esimesed sammud allapoole viival rajal, teades, et iga samm, iga hingetõmme oli osa tema unistuste teostumisest.
„Ma olen magnet, mis tõmbab ligi kõike,
mida ma tõeliselt ihaldan.“
Iga samm muutus kergemaks, iga hingetõmme sügavamaks. Ta mõistis, et tema süda oli alati teadnud teed, isegi siis, kui tema meel oli kahtlenud.
„Minu sügavaimad soovid on minu hinge kompass.“
Ja kui ta jõudis oru põhja, kuulis ta veel kord oma südame sosinat:
„Ma olen oma südame unistuste vääriline –
ma valin elada nende järgi.“
Ta naeratas, sirutas selja sirgeks ja vaatas taas mägedele. Ta teadis, et ta ei olnud enam lihtsalt rändaja, vaid unistuste looja – see, kes valib oma teed ja usaldab oma südant.
Ja ta astus edasi, süda täis tuld ja silmad täis unistusi, teades, et tema elu oli täpselt see, mida ta oli ise loonud.
Moraal:
Meie sügavaimad ihalused on meie hinge hääl –
kuula neid, järgi neid ja sa leiad tee,
mis viib sind kaugemale, kui sa kunagi oleksid osanud unistada. 🌱