„Väärikus ei ole kingitus, mille maailm sulle annab – see on tuli, mida sa ise oma südames hoiad.“ — Marcus Aurelius
❤️„Väärikus on vaikne jõud – ta ei vaja tunnustust ega kõlavate sõnade kaja, et seista kindlalt.“ Meie esivanemad teadsid, et sirge selg ja rahulik meel olid tugevama kaitse kui terav nuga. Väärikus ei ole lärmakas ega vaja aplausi. Ta on nagu sügavale kasvanud juur, mis hoiab puud püsti ka siis, kui torm kisub latvu ja vihm peksab oksi. See on austus iseenda ja teiste vastu – tasakaal, mis ei kõigu iga tuulehooga.
Ja siis, nagu kevadine tuulehoog, mis avab akna ja laseb valguse sisse, pöördus õpilane õpetaja poole küsimusega, mis oli küpsenud tema südames juba kaua.
Õpilane: „Õpetaja, mis on väärikus?“
Õpetaja: „Väärikus tähendab, et sa elad nii, et austad ennast ja teisi. Vanarahvas ütles: „Kellel süda sirge, sel sõna selge.“ See on:
Austus iseenda vastu – sa ei alanda ennast ega luba teistel seda teha.
Austus teiste vastu – sa ei pea kedagi mahategema, et ise kõrgem tunduda.
Sisemine tasakaal – sa ei reageeri iga provokatsiooni peale, vaid valid teadlikult oma vastuse.
Tõekspidamiste hoidmine – isegi siis, kui see on ebamugav või ebapopulaarne.
Haavatavuse ja jõu kooseksisteerimine – sa võid olla tundlik ja samal ajal tugev.“
„Uhkus vajab tunnustust, väärikus seisab ilma selleta.“ — Immanuel Kant
Õpilane: „Aga mis siis õõnestab väärikust?“
Õpetaja: „See, kui unustad, kes sa oled, ja annad oma väärtuse teiste kätte. Pärimuses öeldi: „Kes oma sõna murrab, see oma varju kaotab.“ Väärikust õõnestab:
Teiste mahategemine – iga kord, kui tõstad end kellegi arvelt, kaotad killukese enda väärtusest.
Enda upitamine – kui su väärtustunne sõltub pidevast kiitusest, on see habras ja sõltuv välistest teguritest.
Põhimõtetest loobumine mugavuse nimel – iga kord, kui reedad oma südametunnistust, mureneb sisemine austus.
Hirm kaotada teiste heakskiit – see paneb sind tegema otsuseid, mis ei tule südamest.“
„Väärikas inimene ei vaja teiste nõusolekut, et oma väärtust tunda.“ — Seneca
Õpilane: „Kas väärikus ei tee inimest mõnikord karmiks?“
Õpetaja: „Väärikus ei ole kivist müür. Ta on pehme ja tugev korraga – nagu jõekallas, mis hoiab vee teel, kuid ei võta selle voolamise ilu. Ta kaitseb sind, kuid ei sule sind. Ja kui jõgi vahutab, siis kallas ei hakka ometi tagasi vahutama.“
„Tugev on see, kes võidab teised. Väärikas on see, kes võidab iseenda.“ — Laozi
Väärikus on armastuse ja austuse vaikne keel. Ta ei vaja tõestust, sest ta on oma olemuselt juba tõde. Eesti vanasõna ütleb: „Kõrge puu ei pea naabreid varjuta jätma, et päikese poole kasvada.“ Nõnda ka väärikas inimene – ta võib kasvada kõrgeks ja tugevaks ilma, et ta kedagi varjutaks või murraks.
„Väärikus on ainus varandus, mida ei saa sinult võtta ilma sinu loata.“ — Epiktetos💙🖤🤍
#elutarkusevahetus