Iga inimese südames on valgus ja vari. Valgus on lahkus, mis soojendab ja avab südame. Vari on kadedus, mis hiilib sisse siis, kui võrdleme end teistega ja unustame omaenda väärtuse. Kadedus ei ole võõras tunne – see on inimlik, aga kui see jääb varjamatult valitsema, sööb see hinge seestpoolt nagu rooste rauda. Just siin saab alguse inimese tõeline teekond – õppida eristama, mis kuulub valgusele ja mis varjule, ning avastada, kuidas muuta vari hoopis õpetajaks.
Elutarkuse vahetus
Õpilane tuli õpetaja juurde ja küsis: „Õpetaja, miks tundub mulle, et iga kord, kui ma teisi vaatan ja nende saavutusi mõõdan, vähenen justkui ise? Miks on nii, et rõõm, mida teised kogevad, toob mulle kurbust?“
Õpetaja vaatas vaikides kaugusse ja lausus: „See, mida sa kirjeldad, on kadedus. See on vari, mis hiilib südamesse siis, kui inimene unustab vaadata enda poole. Aristoteles ütles: „Kadedus on kurbuse suurim vend.“ Kui lubad tal endas elada, sööb ta sind aegamööda seestpoolt.“
Õpilane nuuksatas: „Kas see tähendab, et ma olen halb?“
Õpetaja raputas pead: „Ei, laps. Kadedus ei tee sind halvaks. See teeb sind inimlikuks. Kuid kui sa lased kadedusel võimust võtta, muutub see mürgiks. Seneca hoiatas: „Kadedus joob mürki ja loodab, et teine sureb.“ Aga tegelikult mürgitab ta ainult sind ennast.“
Õpilane jäi mõttesse. „Kuidas siis kadedust taltsutada?“
Õpetaja naeratas: „Kadedus saab muutuda sinu õpetajaks. Kui tunned, et teise edu teeb sind rahutuks, siis küsi endalt: mida see minus peegeldab? Võib-olla kutsub ta sind oma ande avama, võib-olla tuletab ta meelde midagi, mille oled unustanud. Konfutsius ütles: „Õpetus võib süttida vaid seal, kus on lahkust.“ Sama kehtib ka sinu enda vastu – ole enda vastu lahke ja kadedus kaotab oma väe.“
Õpilane hingas sügavalt ja tundis, kuidas südamesse sigines kergus.
„Siis polegi kadedus mitte ainult vari, vaid ka valguse uksehoidja?“
Õpetaja noogutas: „Just nii. Platon meenutas: „Kadedad ei otsi mitte oma õnne, vaid teiste õnnetust.“ Sina aga võid valida teisiti – otsida oma õnne. Eesti pärimustarkus ütleb: „Hea süda on aare, aga lukuta aaret kantakse kiiresti minema.“ Seega hoia oma südant ja ära lase varjul seda varastada.“
Kokkuvõte
Kadedus on loomulik vari, mis kõnnib koos inimesega. Kuid tema vägi sõltub sellest, kas me lubame tal varjutada kogu hinge või kasutame teda peeglina, et õppida tundma omaenda väärtust. Piiblitarkus ütleb: „Ärge laske kurjal võitu saada, vaid võitke kuri heaga.“ (Rm 12:21). Nii on ka kadedusega – ainult lahkuse valgus suudab varju hajutada. Iga kord, kui valime tänulikkuse, lahkuse ja eneseusaldamise, muutub vari õpetajaks ja süda jääb terveks.