đżÂ âTe tunnete tĂ”e ja tĂ”de teeb teid vabaks.â
â Piibel, Johannese evangeelium 8:32
âInimese suurim seiklus on saada teadlikuks iseendast.â
â SĂžren Kierkegaard
đż Sissejuhatus
Ăhel Ă”htul istusid Ă”petaja ja Ă”pilane aias.
Puude oksad liikusid vaikselt tuules ja Ă”htune valgus langes kĂŒpsetele Ă”untele.
Ăpilane vĂ”ttis ĂŒhe Ă”una ja pööras seda kĂ€es.
âĂpetaja,â kĂŒsis ta mĂ”tlikult, âmiks rÀÀgitakse Aadama ja Eeva loost sageli nii, nagu oleks kĂ”ik halb alanud ĂŒhestainsast Ă”unast?â
Ăpetaja naeratas.
âVĂ”ib-olla ei rÀÀgi see lugu Ă”unast,â ĂŒtles ta rahulikult.
đż Dialoog
âAga Piiblis öeldakse, et nad sĂ”id keelatud vilja,â ĂŒtles Ă”pilane.
âTĂ”si,â vastas Ă”petaja.
âAga kas sa oled mĂ€rganud, mida selle puu kohta öeldi?â
Ăpilane mĂ”tles hetkeks.
âSee oli hea ja kurja tundmise puu.â
Ăpetaja noogutas.
âJust.â
đż TĂ€hendamissĂ”na â Teadmise vili
âKujutle vĂ€ikest last,â ĂŒtles Ă”petaja.
âAlguses elab ta maailmas, kus kĂ”ik tundub lihtne ja sĂŒĂŒtu.
Ta ei mĂ”tle veel sellele, mis on hea ja mis halb.â
Ta jĂ€tkas: âAga ĂŒhel pĂ€eval hakkab inimene mĂ”tlema.
Ta hakkab eristama, hindama, otsustama.â
Ăpetaja vaatas Ă”pilast.
âSee on hetk, mil inimeses Ă€rkab teadlikkus.â
đż Tarkusehetk â Ă”petajalt
âĂun ei olnud lihtsalt vili,â ĂŒtles Ă”petaja.
âSee oli teadmise ja teadlikkuse sĂŒmbol.â
Ta jĂ€tkas rahulikult: âSee lugu rÀÀgib hetkest, mil inimene kaotab lapsepĂ”lve sĂŒĂŒtuse ja astub teadlikkuse maailma.â
đż LĂŒhike dialoog
Ăpilane kĂŒsis: âKas siis paradiis ei olnud koht⊠vaid seisund?â
Ăpetaja naeratas.
âJust.â
âParadiis on sĂŒĂŒtuse seisund, kus inimene elab maailmas ilma hinnangute ja eristusteta.â
âJa inimese maailm algab hetkest, mil temas Ă€rkab teadlikkus.â
đż Ăpilase taipamine
Ăpilane vaatas Ă”una oma kĂ€es.
Ta mÔistis Àkki, et see vana lugu ei rÀÀgi ainult keelust.
See rÀÀgib inimese teekonnast.
Ta ĂŒtles vaikselt: âNii et see ei olnud lihtsalt patt⊠see oli Ă€rkamine.â
Ăpetaja noogutas.
đż LĂ”ppmĂ”tisklus
Iga inimene lÀbib oma elus selle sama hetke.
Hetke, mil ta hakkab nÀgema maailma keerulisemana kui lapsepÔlves.
SĂŒĂŒtus asendub teadlikkusega.
Ja koos sellega sĂŒnnib vastutus.
VÔib-olla ei rÀÀgi Aadama ja Eeva lugu sellest, kuidas inimene langes.
VÔib-olla rÀÀgib see sellest, kuidas inimene Àrkab.
âJa vĂ”ib-olla ei olnud see hetk, mil inimene kaotas paradiisi â vaid hetk, mil ta alustas oma teekonda iseenda tundmise poole.â
đż Teadmise vili ei ole karistus, vaid vastutus.
đż SĂŒĂŒtus nĂ€eb maailma lihtsana, teadlikkus nĂ€eb seda tervikuna.
đż Inimese tee algab hetkest, mil ta hakkab kĂŒsima.
đż Paradiis ei kao â ta muutub teadlikkuseks.
âTeadmise algus on kĂŒsimine.â
â Aristoteles
âInimene sĂŒnnib kĂŒll sĂŒĂŒtuna, kuid saab inimeseks alles siis, kui ta hakkab mĂ”tlema.â
â Jean-Jacques Rousseau
âVaata, inimene on saanud nagu ĂŒks meist, tundes head ja kurja.â
â Piibel, 1. Moosese raamat 3:22

