âTĂ”eline armastus ei ole see, mida sa tunned â see on see, mis sa oled.â
đ Sissejuhatus
On armastus, millest rÀÀgitakseâŠ
ja on armastus, mida ei saa sÔnadesse panna.
Ăks seob meid teistega.
Teine vabastab meid iseendasse.
See, mida otsime vÀljast, on sageli see, mida me pole endas veel mÀrganud.
đ TĂ€hendamissĂ”na
Ăpilane kĂŒsis: âMis on armastus?â
Ăpetaja vastas: âSee, mis jÀÀb alles siis, kui kĂ”ik muu kaob.â
âKas see on tunne?â kĂŒsis Ă”pilane.
âTunne tuleb ja lĂ€heb,â ĂŒtles Ă”petaja.
âArmastus ei liigu.â
âKas see on suhe?â
âSuhe on tee. Armastus on ruum, kus kĂ”ik teed kohtuvad.â
Ăpilane jĂ€i vaikseks.
âKuidas ma seda leian?â
Ăpetaja vaatas teda rahulikult ja ĂŒtles:
âSa ei leia seda. Sa lĂ”petad selle otsimise.â
đ Dialoog Ă”petaja ja Ă”pilase vahel
Ăpilane: âMiks ma otsin armastust teistes?â
Ăpetaja: âSest sa pole veel nĂ€inud, et see elab sinus.â
Ăpilane: âAga miks ma siis tunnen puudust?â
Ăpetaja: âSest sa samastad armastuse tundega, mitte olemisega.â
Ăpilane: âKas armastus ei olegi tunne?â
Ăpetaja: âTunne on armastuse vari. Armastus ise on valgus.â
Ăpilane: âKuidas ma seda kogen?â
Ăpetaja: âOle kohal. Kui sa ei pĂ”gene iseenda eest, on armastus juba siin.â
Ăpilane: âKas see tĂ€hendab, et ma ei vaja kedagi?â
Ăpetaja: âSa ei vaja, aga sa vĂ”id jagada. Ja siis ei ole see enam vajadus â see on kingitus.â
âArmastus ei ole midagi, mida omada â see on midagi, milles elada.â
âSeal, kus kaob vajadus, sĂŒnnib puhtus.â
âArmastus ei tule sinu juurde â ta avaneb sinus.â
âKui sa oled armastus, ei saa sa seda kaotada.â
đ LĂ”ppsĂ”na
Sa ei pea Ôppima armastama.
Sa pead vaid lÔpetama uskumise,
et sa oled sellest eraldi.
Sest armastus ei ole tee lÔpp.
See on algusâŠ
sinu enda juurde. đ

