âMiks sa nĂ€ed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei mĂ€rka?â
â Matteuse 7:3
Silmakirjalikkus ei alga sellest, et inimene valetab teistele.
See algab hetkest, kui ta hakkab valetama iseendale.
KÔige raskem mask ei ole see, mida kantakse nÀol.
KĂ”ige raskem on mask, mida kantakse sĂŒdames.
Sest maailm vÔib uskuda meie sÔnu.
Aga sĂŒdametunnistus teab alati tĂ”tt.
TĂ€hendamissĂ”na â Kaks peeglit
Kord elas linnas kuulus peeglimeister.
Tema töökojas rippus kaks peeglit.
Esimene oli suur ja sÀrav. Selles vaatasid inimesed alati teiste nÀgusid.
Teine oli vÀike ja tagasihoidlik. Selles sai nÀha ainult iseennast.
Ăhel pĂ€eval tuli meisterlikult riietatud mees.
Ta seisis suure peegli ees ja ĂŒtles: âKui palju vigu on teistes inimestes!â
Peeglimeister ulatas talle vÀikese peegli.
âVaata nĂŒĂŒd siia.â
Mees vaatas hetkeks ja pööras pilgu kÔrvale.
âSee peegel ei meeldi mulle.â
âMiks?â kĂŒsis meister.
Mees vastas vaikselt: âSest siin ei saa ma vaadata kedagi teist.â
Peeglimeister naeratas.
âTĂ”eline tarkus algab pĂ€eval, mil inimene kasutab kĂ”ige rohkem seda peeglit, mis nĂ€itab teda ennast.â
Elutarkuse vahetus, dialoog Ăpilase ja Ă”petaja vahel
Ăpilane: âĂpetaja, mis on silmakirjalikkus?â
Ăpetaja: âNĂ”uda teistelt seda, mida ise teha ei julge.â
Ăpilane: âKas inimene mĂ€rkab seda enda juures?â
Ăpetaja: âHarva. Silmakirjalikkus armastab peegleid, mis nĂ€itavad ainult teisi.â
Ăpilane: âKuidas sellest vabaneda?â
Ăpetaja: âVaata enne iseenda sĂŒdamesse, kui hakkad parandama maailma.â
Ăpilane: âKas see on raske?â
Ăpetaja: âSee on raske ainult seni, kuni inimene kardab tĂ”tt. PĂ€rast seda muutub see vabastavaks.â
Elutarkuse pÀrlid
âMiks sa nĂ€ed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei mĂ€rka?â
â Matteuse 7:3
MÔte: Aus enesevaatlus on Ôiglasema maailma algus.
âUurigem ja katsugem lĂ€bi oma teed.â
â Nutulaulud 3:40
MÔte: Muutused algavad alati iseendast.
âKes tunneb teisi, on tark. Kes tunneb iseennast, on valgustatud.â
â Laozi
MÔte: Iseenda tundmine nÔuab suuremat julgust kui teiste hindamine.
Eesti vanasĂ”na: âEnne pĂŒhi oma ukseesine, siis vaata naabri Ă”ue.â
MĂ”te: KĂ”ige usutavam Ă”petus sĂŒnnib isiklikust eeskujust.
TĂ€nane kokkulepe iseendaga
TĂ€na ei otsi ma esmalt teiste eksimusi.
Ma kĂŒsin endalt: âKas minu sĂ”nad ja teod kĂ€ivad ĂŒhte rada?â
Kui leian erinevuse, ei mÔista ma ennast hukka.
Ma valin aususe.
Sest ainult tÔde saab inimest muuta.
Silmakirjalikkuse vastand ei ole tÀiuslikkus. See on siirus.
Inimene ei pea olema eksimatu, et olla usaldusvÀÀrne.
Piisab sellest, kui ta julgeb tunnistada oma eksimusi ja pĂŒĂŒab elada kooskĂ”las sellega, mida ta ise Ă”igeks peab.
Sest maailm ei vaja rohkem tĂ€iuslikke nĂ€gusid. Maailm vajab rohkem ehtsaid sĂŒdameid.
Silmakirjalikkus ehitab silla sĂ”nade ja tegude vahele. Ausus astub sellelt sillalt maha ning ĂŒhendab inimese tema tĂ”elise olemusega.
![]()
![]()
![]()

