Iga põlvkond seisab ühe sammu kaugusel unustusest – või mäletamisest. Elutarkus, mida antakse edasi põlvest põlve, ei ole pelgalt teadmiste kogum, vaid elav tuli, mis otsib hoidjat. Tõeline tarkuse mantlipärija ei ole see, kes kogub teadmisi, vaid see, kes mõistab, et igas mõttes, igas vaikuses ja igas valikus peitub midagi, mis on olnud enne teda ja mis elab temas edasi.
See lugu õpetajast ja õpilasest ei räägi pelgalt mineviku austamisest – see räägib igavikulisest vastutusest olla sild aja ja tähenduse vahel. Sest igaüks meist, kes mõtleb sügavamalt, küsib kord: Kuidas ma tean, et ma käin tõelise tee peal? Ja just siis võib tarkus end ilmutada — vaikselt, ent väärikalt, oma mantlit ulatades.
Õpetaja ja õpilane istusid vaikuses, välja vaadates udusesse oruõhtu. Vanameister hõõrus aeglaselt oma karedaid käsi, kui õpilane vaikuse murdis.
Õpilane: “Õpetaja… Kuidas ma tean, et ma ei eksi, kui astun oma tee peale? Mul pole sinu teadmisi.”
Õpetaja naeratas leebelt: “Sinu tee ei alga tühjusest. Sa kannad mantlit, mis on kootud paljude aegade tarkusest.”
Õpilane: “Aga ma tahan olla omaette, leida oma hääl…”
Õpetaja: “Ja sa leiadki. Kuid vägi ei peitu selles, et sa löikad end lahti, vaid selles, et sa tunned ära, kellelt sa pärit oled.”
“Õpilane, kes tunneb oma juuri, kasvab tippu kartmatult.” “Ajatu tarkus ei vanane, ta muutub sisemiseks kompassiks.” “Iga sõna, mis sinus kõlab, käib kaasa kaugete aegade häälega.”
Õpilane vaatas õpetajale otsa: “Kas ma siis olen vaid varjude järglane?”
Õpetaja raputas pead: “Ei, sa oled valguse kandja. Mantlipärija ei ole järjend, vaid uus peatükk.”
“Ajatu tarkuse mantlipärija ei kopeeri, vaid kehastab.” “Tõeline pärijus ei ole teadmiste hulk, vaid suhe tõe vastu.” “Kui süda on avatud, räägivad vanad tarkused ka tänapäeva keeles.”
Õpilane noogutas: “Siis ma ei pea kartma, et mul pole piisavalt… Kui ma austan, mäletan ja järgin, siis ma juba kannan seda mantlit?”
Õpetaja: “Jah. Ja iga kord, kui sa austad oma sisemist vaikust, kui sa kuulad enne, kui räägid, ja kui sa kingid elu edasi, siis sa kõnnid samal rajal, mida käisid targad enne sind.”
“Pärand ei ole ainult see, mida me saame, vaid see, mida me hoiame ja edasi anname.” “Tarkus on tuli, mitte tuhk. Põleta edasi, mitte ära.” “Iga tarkus, mida me austame, muutub meis elavaks.”
Lõppsõna:
Ajatu tarkuse mantlipärija on iga õpilane, kes tunnistab, et tema teadmiste juured on sügaval inimmõtte mullas. Need, kes lähevad julgelt edasi, kandes austusega neid, kes enne tulid, ei kandu minevikku, vaid avardavad tulevikku.
“Kui sa astud tee peale, kus mõtted on olnud enne sind, siis su samm on tugev. Aga kui sa lisad sinna oma valguse, siis su rada on ainulaadne.”
#Elutarkusevahetus