Oma lähedastele ütles Vanga: “Olen siia pandud ja mõõdan karmilt endale maa peal olemiseks määratud aega. Ulatan käe lootuse kaotanutele ja näitan, kuhu nad minema peavad. Kas mitte niisugune pole ainus tee, mis meid helgesse tulevikku viib? Kas selles pole meie maine ettemääratus, et ulatada käsi lootuse kaotanutele?”
Jah, igaüks meist “on pandud siia” , oma kohale sel Maal. Igaühel on oma saatus. Kuid kas me mõtleme sellele tihti? Kas meid puudutavad inimlikud hädad ja mured? Vanga võttis iga päev vastu sadu kannatajaid, aitas, suunas, manitses, päästis tema juurde tulnud inimesi…Annaks jumal, et ka meie südamed leiaksid jõudu teha iga päev kas või üks heategu!Kui ütleme täna kellelegi lahke sõna, lohutame kedagi, aitame nõuande või teoga või lihtsalt ohkame kogu hingest kannataja kohta: “Jumal, aita teda!” ei ole päev järelikult asjata mööda läinud.
Jah, igaüks meist “on pandud siia” , oma kohale sel Maal. Igaühel on oma saatus. Kuid kas me mõtleme sellele tihti? Kas meid puudutavad inimlikud hädad ja mured? Vanga võttis iga päev vastu sadu kannatajaid, aitas, suunas, manitses, päästis tema juurde tulnud inimesi…Annaks jumal, et ka meie südamed leiaksid jõudu teha iga päev kas või üks heategu!Kui ütleme täna kellelegi lahke sõna, lohutame kedagi, aitame nõuande või teoga või lihtsalt ohkame kogu hingest kannataja kohta: “Jumal, aita teda!” ei ole päev järelikult asjata mööda läinud.