Kunagi ammusel ajal oli ühes kauges kuningriigis valitseja, kes otsustas leida tõelise rahu olemuse. Selleks kuulutas ta välja võistluse, kutsudes riigi parimaid kunstnikke looma pilti, mis kujutaks täielikku rahu. Valitseja lubas auhinda sellele, kes suudab rahu kõige paremini edasi anda. Kunstnikud tulid kokku ja töötasid usinasti, lootes võita valitseja soosingut. Kui määratud aeg kätte jõudis, […]
Õpetaja ja õpilane istusid pärastlõunasel ajal kohviku terrassil, nautides vaikset päeva ja linnakära. Päike paistis õrnalt ning linnukesed siristasid puude okstel. Õpilane näis olevat mõtlik, tema pilk suunatud kaugusesse, justkui otsides vastuseid. Õpetaja, kes oli märganud õpilase murelikkust, otsustas küsida: “Mis sind täna mõtlema paneb, noor sõber?” Õpilane ohkas ja ütles: “Olen mõelnud oma ootuste
Lase armastusel end leida… Read More »
Ladina vanasõnad on klassikalise tarkuse ja elufilosoofia rikkalik allikas, mis on säilinud läbi sajandite. Siin on mõned tuntud ladina vanasõnad koos nende tõlke ja tähendusega. Püüa päeva. Tulin, nägin, võitsin. Armastus võidab kõik. Veinis on tõde. Täringud on visatud. Palju raha, palju muret. Aeg lendab. Õnn soosib vapraid. Midagi millegi vastu. Terve vaim terves kehas.
Ükskõik kui palju pühasid sõnu te ka ei loe, kui palju te ka ei räägi, mis kasu neist on, kui te nende järgi ei käitu? Kes ei ole õnnelik millegi üle, seda ei saa miski teha õnnelikuks. Lihtsus toob rohkem õnne kui keerukus. Kiitus ja laitus, kasu ja kahju, rõõm ja kurbus tulevad ja lähevad
Õpetaja ja õpilane jalutasid rahulikult mööda jaapani aeda, nautides kevadist õitsengut ja kergelt lõhnavat tuult. Õpilane, kes oli hiljuti tagasi tulnud reisilt Jaapanist, jagas õpetajaga oma kogemusi ja mõtteid. Ta rääkis ühest erilistest hetkedest, kus ta kohtus vanema jaapani paariga, kes tundus olevat sügavalt õnnelik ja rahulolev oma kooseluga. “Õpetaja,” alustas õpilane, “ma nägin
Ühel kaunil hommikul, kui päike õrnalt puudutas tiigi pinda ja kerged tuuleiilid mänglesid puulehtedega, istus õpetaja oma lemmikkohas aias. Tema juurde tuli noor õpilane, nägu murest varjutatud. Õpetaja tundis kohe ära, et tema noorel kaaslasel on midagi südame peal. Ta kutsus õpilase rahulikult istuma ja ütles: “Räägi, mis sind vaevab.” Õpilane ohkas sügavalt ja alustas:
Ohvriroll ja sellest vabanemine Read More »
Õpetaja ja õpilane istusid kaunis aias, kus päikesekiired mängisid rohul ja lilled õitsesid täies ilus. Õpilane mõtles sügavalt elust ja armastusest, otsides vastuseid küsimustele, mis teda segasid. Ta pöördus õpetaja poole ja küsis: “Õpetaja, kuidas leida armastust, kui tundub, et kõik uksed on suletud? Kuidas tunda, et meid armastatakse, kui me ei näe ega kuule
Armastus on alati olemas Read More »
Ühel päikselisel pärastlõunal istus õpetaja oma traditsioonilises kohas, varjulises aias, mõtiskledes elu sügavate tõdede üle. Tema juurde tuli üks tema õpilastest, nägu kurbusest ja segadusest varjutatud. Õpetaja tervitas teda soojalt ja kutsus istuma. “Õpetaja,” alustas õpilane, “olen hiljuti kogenud midagi valusat. Lähedane sõber, keda väga hindasin, otsustas mu elust lahkuda. Olen olnud aus ja siiras,
Ma Sinust mõtlen, kui täis päiksehelki on lahesuu ja siis, kui mööda kõrget päevatelki käib kuldne kuu. Pole kohutavamat kui õpetaja, kes ei tea enam midagi rohkemat kui seda, mida õpilased teadma peaks. Raisatud aeg on olelemine, kasutatud aeg on elu. Üksainus silmapilk on otsustavaks inimese elus ja kogu tema tulevikus. Kuidas ta ka ei
Johann Wolfgang von Goethe tsitaadid Read More »
Moliere on kord imetabavalt öelnud: “Mõistus ei juhi armastust.” Elas kord väikeses külas naine, kellel oli sügavale ulatuv armastuslugu. Naine kasvas üles ajastul, mil armastus oli pigem eraasi, mida ei räägitud valjuhäälselt ja ei demonstreeritud avalikult. Tema lapsepõlvekodus ei räägitud armastusest otsesõnu, see oli pigem tundetoon, mis oli kohal nende vaikuses, igapäevastes tegemistes ja üksteise
Armastus ei kaota oma maagiat, kui seda väljendada Read More »