Eesti vanasõnad

Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia. Küsija suu peale ei lüüa. Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa oma osagi. Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata. Mis sinult ei küsita, sellest pea suu kinni.

Õpeta hundi poega murdma! Õpeta seale muru tuhnimist! Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe. Ükski meister pole meistriks sündinud. Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta. Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt.

Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, põld. Võlg võõra oma. Võlg teeb vaese orjaks. Ei kirikupäev võlgu jää. Veli võlg võttes, vennikene makstes. Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda. Lusikaga antud, kulbiga võetud.

Vääna vitsa, kui vits väändib (väänamise aeg). Murra vitsa, kui vits veel nõrk. Vääna vitsa võsult, ära mine palgilt väänama. Vana vits ei kõlba enam väädiks. Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest. Küll kaasik kasvatab ja paju painutab. Liig kõverdamine murrab puu. Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile. eda’ õpetus juhatab,

Tarkus on enam kui rikkus. Tarkus on hinge tervis. Tarkus läheb takkapoolt sisse. Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem. Igaüks takka tark, ette ei tea keegi. Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi. Kes enne nii tark kui pärast. Lõpul igaüks tark. Takka järele Tallina mees jk 2 Asia! bro Maailm läheb vanemaks,

Mesi peiul, viha naisemehe suus. Mesi suus, sapp südames. Meega püütakse maiast. Mesileib minnes, saiakakk saades. Mesi karu lõksu meelitab. Kõik ei ole mesi, mis magus (tilgub). Magus petab maia ära. Maius mao põletab. Maias maitseb, kärsitu katsub. Meega püütakse maiast. Suu ees magus, selja taga mõru.

Ega ema vits lapsele liiga tee. Ema edevus, tütre takistus. Ema hellitab, isa karistab. Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega. Ema pilli tantsib pere. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt Ema sureb, isa põgeneb. Ema piim kosutab, võõras piim kahandab. Ema tuntud, isa tundmata. Ema väga vana, tütar liiga noor.

Suu on südame tulk (mõõt). Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi. Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud. Lahtine suu ei jää nälga. Ega suu kulu. Suule kui hunt, tööle kui sant. Suu suurem kui mees (naine) ise. Ega suu sarvest ole. Pea pool suud kinni! Kes suud ei-oskaspidada, peab

Habe kasvab kärmemini kui aru. Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu. Habe vanataadi ilu.

Silm kuningas, käsi tegija. Silm on hinge peegel. Silm on ihu küünal. Silmad jäid õue. Silmadega sööb enam kui süda (kõht) vastu võtab. Silmad näevad enam kui silm. Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab. Ega oma silm peta. Võta silm näppu, — küll siis seletad. Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema.