Eesti vanasõnad

Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad väljas. Hilbud naeravad, nartsud nutavad. Hilp ,ees lööb taluka taga surnuks. Ei riie meest ehi, mees ehib riiet, Riie ei riku meest. Riided teevad mehe meheks. Kuidas rahvas, nõnda riie. Parem paigatud riie kui ilus ihu. Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe. Parem paar pastlaid […]

Tühi kõht ajab tööd tegema. Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane. Tühi kõht on kõige parem kokk. Tühi kõht teeb leivale saia magu. Tühja kõhuga on raske vilet puhuda. Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte. Täis kõht ei küsi süüa. Täis kõht ei usu tühja kõhtu. Ega kõht ole narrida. Kes ei saa

Valekeel ajab maailma põlema. Kaja oskab iga keelt. Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra. Paha keel tõstab tüli. Libe keel kaval petis. Libe keel, kibe meel. Kuri keel teravam kui nuga. Kurja keele eest ei pääse kuhugi. Lihane keel lõikab luise kaela maha.

Kes kardab, ei kahetse. Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema. Parem karta kui kahetseda. Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda Mis käest kaob, seda hakatakse kahetsema.

Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia. Küsija suu peale ei lüüa. Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa oma osagi. Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata. Mis sinult ei küsita, sellest pea suu kinni.

Õpeta hundi poega murdma! Õpeta seale muru tuhnimist! Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe. Ükski meister pole meistriks sündinud. Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta. Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt.

Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, põld. Võlg võõra oma. Võlg teeb vaese orjaks. Ei kirikupäev võlgu jää. Veli võlg võttes, vennikene makstes. Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda. Lusikaga antud, kulbiga võetud.

Vääna vitsa, kui vits väändib (väänamise aeg). Murra vitsa, kui vits veel nõrk. Vääna vitsa võsult, ära mine palgilt väänama. Vana vits ei kõlba enam väädiks. Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest. Küll kaasik kasvatab ja paju painutab. Liig kõverdamine murrab puu. Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile. eda’ õpetus juhatab,

Tarkus on enam kui rikkus. Tarkus on hinge tervis. Tarkus läheb takkapoolt sisse. Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem. Igaüks takka tark, ette ei tea keegi. Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi. Kes enne nii tark kui pärast. Lõpul igaüks tark. Takka järele Tallina mees jk 2 Asia! bro Maailm läheb vanemaks,

Mesi peiul, viha naisemehe suus. Mesi suus, sapp südames. Meega püütakse maiast. Mesileib minnes, saiakakk saades. Mesi karu lõksu meelitab. Kõik ei ole mesi, mis magus (tilgub). Magus petab maia ära. Maius mao põletab. Maias maitseb, kärsitu katsub. Meega püütakse maiast. Suu ees magus, selja taga mõru.