Eesti vanasõnad – altkäemaks
Ega määritud ratas karju. Kes hästi määrib, hästi sõidab. Võitud vanker ei karju (tänita). Kui ei nühi vikatit, nühib vikat sind. Nõnda vanker jookseb, kuidas takka lükatakse.
Eesti vanasõnad – altkäemaks Read More »
Ega määritud ratas karju. Kes hästi määrib, hästi sõidab. Võitud vanker ei karju (tänita). Kui ei nühi vikatit, nühib vikat sind. Nõnda vanker jookseb, kuidas takka lükatakse.
Eesti vanasõnad – altkäemaks Read More »
Nõu aitab meest, nõõ-hoost. Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega. Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne. Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga). Ei kusagil noka nõu aita. Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks. Kahel ikka kahe nõu. Parem nõukaupa kui jõukaupa. Ära
Eesti vanasõna – nõu Read More »
Aja tühi asjale, karga ise kannule. Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise. Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab. Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks. Loll hommikul, loll õhtul. Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist. Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks. Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.
Eesti vanasõnad – loll, hull, rumal Read More »
Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad väljas. Hilbud naeravad, nartsud nutavad. Hilp ,ees lööb taluka taga surnuks. Ei riie meest ehi, mees ehib riiet, Riie ei riku meest. Riided teevad mehe meheks. Kuidas rahvas, nõnda riie. Parem paigatud riie kui ilus ihu. Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe. Parem paar pastlaid
Eesti vanasõnad – riided, jalanõud Read More »
Tühi kõht ajab tööd tegema. Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane. Tühi kõht on kõige parem kokk. Tühi kõht teeb leivale saia magu. Tühja kõhuga on raske vilet puhuda. Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte. Täis kõht ei küsi süüa. Täis kõht ei usu tühja kõhtu. Ega kõht ole narrida. Kes ei saa
Eesti vanasõna – kõht Read More »
Valekeel ajab maailma põlema. Kaja oskab iga keelt. Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra. Paha keel tõstab tüli. Libe keel kaval petis. Libe keel, kibe meel. Kuri keel teravam kui nuga. Kurja keele eest ei pääse kuhugi. Lihane keel lõikab luise kaela maha.
Eesti vanasõna – keel Read More »
Kes kardab, ei kahetse. Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema. Parem karta kui kahetseda. Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda Mis käest kaob, seda hakatakse kahetsema.
Eesti vanasõnad – kahetsemine Read More »
Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia. Küsija suu peale ei lüüa. Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa oma osagi. Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata. Mis sinult ei küsita, sellest pea suu kinni.
Eesti vanasõnad – küsimine Read More »
Õpeta hundi poega murdma! Õpeta seale muru tuhnimist! Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe. Ükski meister pole meistriks sündinud. Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta. Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt.
Eesti vanasõna – õpetamine, õppimine Read More »
Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, põld. Võlg võõra oma. Võlg teeb vaese orjaks. Ei kirikupäev võlgu jää. Veli võlg võttes, vennikene makstes. Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda. Lusikaga antud, kulbiga võetud.
Eesti vanasõnad – võlg Read More »