Oli kord naine, kes tundis, et tema südames põleb tuli, mida ta ei suutnud kunagi täielikult sõnadesse panna. See tuli oli ihaldus – sügav, piiritu ja kustutamatu. Ta teadis, et see tuli oli tema suurim vägi, kuid vahel tundus see ka tema suurima koormana. Ühel hommikul, kui ta istus mäetipu äärel ja vaatas päikesetõusu, kuulis […]
Lühilugu: Ihalduse leek 🌱 Loe rohkem »
Oli kord üks hing, kes sündis siia maailma täis imesid ja võimalusi, kuid ka väljakutseid ja eksimusi.See hing oli nagu tühi lõuend, millele elu hakkas esimesi jooni maalima – mälestusi, unistusi, hirme ja lootusi. Aga ühel hetkel mõistis ta, et ta pole lihtsalt see, mida maailm talle on maalinud,vaid ta ise on selle lõuendi meister
Inspireeriv lühilugu “Elu arhitekt” 🌱 Loe rohkem »
Oli kord üks rändaja, kes otsis elu sügavamat mõtet ja tõelist tarkust. Ta uskus, et vastused peituvad kõrgetes mägedes, vaiksetes metsades ja lõpututes meredes. Ta rändas läbi kõrgete metsade ja mööda kiviseid mäenõlvu, kuni jõudis sügavale orgu, kus seisis vana tempel. Templi seintele olid graveeritud ajatud tõed, mille üle paljud põlvkonnad olid mõtisklenud ja kasvanud.
Lühilugu “Teekond tõelise tarkuseni”🌹 Loe rohkem »
Kujuta ette, et kõnnid mööda iidset rada, mis kulgeb läbi metsade, mägede ja avarate aasade. Tee on kulunud, selle kivid siledaks tallatud paljude jalgade poolt, kes enne sind on kõndinud, otsinud ja leidnud. Sellel teel kõndides kuuled, kuidas mineviku sosinad sind saadavad –vanad laulud, õpetused, hoiatavad lood.Sa kuuled, kuidas need sõnad põimuvad kokku kui peenelt
Teekond, mis kuulub ainult sulle🌹 Loe rohkem »
Kord elas mees, kes oli väsinud oma elust. Ta tundis, et tema koorem on liiga raske – pidevad kohustused, katkised suhted, sees kasvav rahutus. Ta tundis, et elu oli talle andnud risti, mida kanda, aga tundis ka, et ei jaksa enam. Ta lohistas seda oma järele, päevast päeva, mööda kivist rada. See kriipis maad ja
Lühilugu “Kui raskus muutub õpetajaks” Loe rohkem »
Oli kord rändur, kes otsis vastuseid.Ta käis templites ja töötubades, kuulas õpetajaid ja uuris raamatuid, kuulas mantrates kõlavat tarkust ja mediteeris vaikustes, mis lubasid valgust. Kõikjal öeldi talle, mida teha, kuidas hingata, mida süüa, keda armastada ja millal ärgata.Kuid ühel päeval, kui ta oli järjekordses külas, leidis ta end seisvat vana kaevu kõrval, mille juurde
Peegel, mis kuulas seestpoolt🌹 Loe rohkem »
Ta avas sahtli, mille sisu oli juba ammu unustuse hõlma vajunud.Siidpaberisse mässitud pakike.Seal sees – pitsiline, õrn ese, mille ta kunagi endale kinkis.„Eriliseks puhuks,“ oli ta mõelnud.Selliseks päevaks, mis tundub vääriv kogu ilu, mille ta endale lubada kartis. Aga see „eriline päev“ ei tulnud kunagi. Mitte sellepärast, et elu oleks olnud halb.Lihtsalt… see kulges. Kiirelt,
Nad kohtusid mitte ilutulestikus, vaid vihmasel pärastlõunal.Ei olnud suurt muusikat, polnud saatuslikku pilku üle rahvahulga.Oli lihtsalt hetk.Vaikne, tavaline… ja täiesti teistsugune. Temal oli hinge sees väsimus, mida ta polnud osanud nimetada.Temal oli naeratus, mis tuli sügavalt — mitte kerge, vaid kantud.Ja kui nad rääkima jäid, ei muutunud maailm valjemaks — see muutus vaiksemaks.Ja see oli
Inspireeriv lühilugu “Seal, kus ime puudutas”🌹 Loe rohkem »
Kõige köitvam naine ei karda olla tema ise.Ta ei kanna maski, mis sobiks ühiskonna ootustega, ei püüdle meeldida ega vastanduda, ta lihtsalt on – sügavalt, vaikselt ja väärikalt kohal. Ta ei otsi päästjat ega kroonitud rüütlit.Ta ei vaja luba säramiseks,ega ruumi, mille keegi talle loovutanud on – ta võtab ruumi ilma luba küsimata,sest tema kohalolu
Tõeliselt köitev naine🌹 Loe rohkem »
Oli kord kaks inimest. Nad ei teadnud teineteise nimesid ega nägusid.Nad ei elanud samas linnas ega jaganud samu radu.Kuid nende hinges tuksus vaikne teadmine – et kusagil on keegi, kellele nad on määratud.Keegi, keda nad veel ei tundnud, aga keda nende süda juba ootas. Üks neist armastas vaikust, metsa ja sõnu,teine helisid, värve ja vaikseid
Lühilugu „Kui aeg on küps“❤️ Loe rohkem »