Lühilood

Milline siis on see meeleseisund, mis garanteerib täielikult elu täis armastust, rõõmu ja vabadust, elu täis jätkuvat jõukust, edu ja kõigi unistuste täitumist? Milline on absoluutse edu saladus, mida kõik otsivad? Jagan teiega seda saladust. See muutis minu elu täielikult – aastaid tagasi poleks ma suutnud oma praegust elu isegi ette kujutada. Mäletan, kunagi räägiti […]

Olla armastatud, ei tähenda olla vajatud. Hetkel, kui sa hakkad kedagi vajama, võtad ära sa selle inimese väärikuse ja vähendad ta kaubaks. Seda vahet tuleb mõista: vajamine saab vanglaks, armastus on vabadus; vajamine paneb sind orjusse, armastus annab sulle tiivad. Ole nagu avatud taevas: kes iganes tuleb lähedale, saab juua armastuse nektarit, rahu ja vaikust.

Türgi vanasõna „Enne kui armud, õpi jooksma läbi lume, nii et jälgi maha ei jää” on sümboolne ja sügava tähendusega. See viitab ettevaatlikkusele ja tarkusele armastuses. Metafooriliselt väljendab see vajadust enne, kui end täielikult kellelegi avad ja pühendad, õppida olema ettevaatlik ja enesekindel, ilma et jätaksid endast haavatavust või minevikku jälgi maha. Lugu väljendab sügavat

Elas kord hallipäine vana mees, kes oli tuntud oma küla kõige targema ja kogenuma inimesena. Paljud inimesed tulid tema juurde nõu küsima, sest tema elutarkus oli silmapaistev. Ühel päeval tuli tema juurde noor poiss, kes oli masenduses ja pettunud. „Kogu aeg räägitakse, et meie noored on hukas ja et noorus pole enam see, mis vanasti,“

Tiia oli alati rõõmsameelne ja lahke, kuid viimasel ajal tundis ta end tühjana. Tema sõpruskond oli muutunud üha negatiivsemaks, täis kaebusi ja tülisid. Ta püüdis neid toetada, kuid tulutult. Ühel päeval kohtas Tiia vana tuttavat, kes kiirgas rahu ja rõõmu. Nad hakkasid tihedamini suhtlema ning Tiia märkas, kuidas tema enda sisemine tasakaal taastub. Ta mõistis,

Kunagi, kauges ja rahulikus külakeses, elas noor imekaunis naine, kes tundis sageli, et midagi olulist oli puudu tema elust. Ta elas harmooniliselt, kuid tema südames valitses vaikne rahulolematus. Ta nägi elu nagu peegel, millel puudusid värvid, ja tundis, et on lõksus igapäevaelu halluses. Ühel päeval, kui päike tõusis ja päev algas, leidis naine end jalutamas

Teadlikkus, vabandus ja tegutsemine moodustavad ühtse terviku, mis aitab mitte ainult isiklikul arengul, vaid ka suhetes teistega. Teadlikkus. Olla teadlik oma vigadest on esimene samm muutuse poole. See tähendab oskust vaadata iseendasse ja ausalt tunnistada, et oled eksinud. Vabandus. Kui teadlikkus on saavutatud, on oluline siiralt vabandada nende ees, kellele oled tahtmatult või teadlikult haiget

Elas kord noor naine, kes otsis pidevalt vastuseid, kuid tundis, et elu möödub temast, ilma et ta tõelisi saladusi avastaks. Ta rändas mööda maad ja meresid, kuulas targemaid, luges raamatuid ja otsis pidevalt midagi enamat… Ühel päeval, kui ta oli pikka teekonda väsinult lõpetamas, kohtas ta vana meest. Mees vaatas noore neiu silmadesse ja küsis:

Silvia istus vanal tammepuul ja vaatas rahulikult üle oru laotuvat päikeseloojangut. Taevas muutus aeglaselt oranžist lillaks ja tema ees avanenud vaade oli hingemattev. Siiski, tema süda oli täis kahtlust. “Kuidas saab universum olla nii ilus ja samas nii kaootiline?” mõtles ta endamisi. “Kas tõesti on kogu see ilu siin eesmärgita?” Viimased nädalad olid olnud rasked.

Lugu jutustab sellest, kuidas elus on oluline teekond, mitte ainult sihtpunkt. See tuletab meelde, et õnn ja rahulolu ei tule alati lõppeesmärgi saavutamisest, vaid pigem sellest, kuidas me oma teekonda läbime, kogeme ja hetkelist ilu väärtustame. Oli kord naine, kes kuulis kaugel asuvast võlutud aasast, kus kasvavat kõige kaunimad lilled maailmas. Kuuldes seda, otsustas ta,