Â
Vana rahvatarkus ĂŒtleb: âKes otsib head, see leiab head, kes otsib halba, see leiab halba.â Me ei nĂ€e maailma mitte sellisena, nagu ta on, vaid sellisena, nagu meie enda sĂŒda ja meel seda vĂ€rvib. Nagu hommikupĂ€ike vĂ”ib muuta halli kivi kuldseks vĂ”i pilvine pĂ€ev varjutada rohelise metsa, nii muudab ka meie sisemine seisund selle, mida silm mĂ€rkab. Maailm on peegel ja iga peegel nĂ€itab seda, kes temasse vaatab. Kui kannad endas rahu, nĂ€ed rahu ka tĂ€navatel ja inimeste silmis. Kui hoiad endas rahutust, mĂ€rkad seda igal sammul. MĂ”nikord tundub see tavaline, aga selles on midagi imelist â sest see, kuhu me oma pilgu suuname, muutub meie osaks.
đ€Elutarkuse vahetus
Ăpilane: Ăpetaja, kas tĂ”esti olen ma see, mida ma nĂ€en?
Ăpetaja: Just nii. Sinu silmad on kui sillad sinu hinge ja maailma vahel. KĂ”ik, mis ĂŒle silla liigub, jĂ€tab sind muutmata vĂ”i kujundab sind ĂŒmber.
Ăpilane: Aga ma nĂ€en vahel asju, mis mulle ei meeldi. Kas needki saavad minust osaks?
Ăpetaja: Kui sa neile pikalt oma tĂ€helepanu ja tundeid annad, siis kĂŒll. See, mida sa toidad oma pilgu ja mĂ”ttega, hakkab kasvama sinu sees â olgu see ilu vĂ”i inetust, rahu vĂ”i rahutus.
Ăpilane: Kuidas ma siis peaksin vaatama?
Ăpetaja: Nii, nagu aednik vaatab oma pĂ”ldu â otsides ja hoolitsedes selle eest, mis on hea, ja eemaldades selle, mis ei kanna head vilja. Laozi on öelnud: âVaata maailma armastuse pilguga ja maailm muutub sinu silme all.â
Ăpilane: Aga kui mu ĂŒmber on palju kurja, kas ma peaksin selle lihtsalt kĂ”rvale jĂ€tma?
Ăpetaja: Mitte kĂ”rvale jĂ€tma, vaid nĂ€gema seda tervikpildis. NĂ€ha kurja, aga otsida selles peituvat Ă”ppetundi. NĂ€ha valu, aga leida kaastunne, mis selle leevendab. Nii ei lase sa pimedusel endasse juurduda, vaid muudad selle seemneks, mis kasvatab mĂ”istmist.
Ăpilane: Nii et ma ei vali ainult seda, mida ma nĂ€en, vaid ka seda, kuidas ma seda nĂ€en?
Ăpetaja: Just. Ja see, kuidas sa vaatad, kujundab lĂ”puks selle, kes sa oled. Nagu Meister Eckhart ĂŒtles: âTee oma pilk puhtaks, ja sa nĂ€ed Jumalat igas asjas.â
Â
đ€âOlen see, mida nĂ€enâ tĂ€hendab, et iga hetk on meie silmade ja sĂŒdame koostöö. Pilk ei ole pelgalt vaatamine â see on valik. Kui keskendume ilule, headusele ja tĂ€nulikkusele, hakkab see meis endis kasvama. Kui keskendume hirmule, vihale ja kahtlusele, saavad need meie osaks. PĂ€rimus rÀÀgib, et inimene on kui kaevuÀÀrne â vesi, mida ta ammutab, saab tema keha ja hinge osaks. Nii on ka nĂ€gemisega: see, millele pilk jÀÀb pidama, voolab meisse ja hakkab meis elama.
TÔeline ime peitub selles, et meie pilk ei ole kinni, vaid liikuv. Me vÔime pöörata oma silmad valguse poole isegi kÔige tumedamas öös. Ja valgus, mida me otsime, hakkab meid otsima tagasi.
Nagu Marcus Aurelius ĂŒtles: âElu Ă”nn sĂ”ltub sinu mĂ”tete kvaliteedist.â Ja sama vĂ”ib öelda ka nĂ€gemise kohta â elu selgus sĂ”ltub sinu pilgu puhtusest. Kui valid nĂ€ha head, hakkad mĂ€rkama, et head ongi rohkem. Ja lĂ”puks avastad, et maailm sinu ĂŒmber on sinu enda peegel.đđ€đ€
#elutarkusevahetus

