Lühilood

Lugu: Päeva lubadus

Päike tõusis vaikselt, kattes maa sooja valgusega. Päeva alguses otsustas Anna, et sellest saab teistsugune päev. Ta seisis peegli ees ja andis endale lubaduse: „Täna olen mina julgustaja. Täna valin ma vaikuse, kui võiksin kritiseerida, ja pakun ainult sõnu, mis tõstavad teisi üles. Ma ei anna nõu, kui seda ei küsita, ega sea end teiste […]

Lugu: Päeva lubadus Loe rohkem »

Lugu: “Üks Hingemaailm”

Ühes väikeses külas, mida ümbritsesid kõrged mäed ja rohelised väljad, kogunesid inimesed igal aastal suurel väljakul, et tähistada ühtsuse päeva. See oli traditsioon, mis oli kestnud läbi põlvkondade. Inimesed tulid igast ilmakaarest, erinevatest usunditest, kultuuridest ja taustadest, kandes kaasa oma muusikat, toite ja lugusid. Sel aastal astus pidustuste ajal rahva ette vana rändaja. Ta kandis

Lugu: “Üks Hingemaailm” Loe rohkem »

Lugu: “Armastuse olemus”

Õpetaja istus koos oma õpilastega, kui üks neist küsis: “Õpetaja, kuidas leida hingesugulane? Kas see on keegi, kes on nagu mina ja jagab minu huve?” Õpetaja naeratas ja ütles: „Hingesugulane ei ole lihtsalt keegi, kes jagab sinu huvisid või kelle kõrval sa end mugavalt tunned. Hingesugulane on keegi, kes valib sinuga koos kasvamise, isegi siis,

Lugu: “Armastuse olemus” Loe rohkem »

Lugu: “Babüloni tarkuse seemned”

Muistses Babülonis, linnas, mis säras oma rikkuse ja kultuuriga, elasid inimesed, kes mõistsid universumi sügavaimaid saladusi. Nende võimas õitseng ei tulnud pelgalt suurepäraste arhitektide või kaupmeeste tööst, vaid nende tarkusest kasutada looduse ja universumi seadusi oma igapäevaelus.❤️🖤 Babüloonlased uskusid, et mõtted on seemned ja külgetõmbeseadus on viljakas pinnas, kuhu need külvata. Nad õpetasid, et igaüks

Lugu: “Babüloni tarkuse seemned” Loe rohkem »

Lugu: “Unistuste kõrgus”

Kord kõndis noor luuletaja Robert Browning oma mentori kõrval Inglismaa maastikul. Päike loojus aeglaselt, valgustades taeva erksate värvidega. Noor luuletaja oli täis küsimusi. „Miks ma tunnen, et mu unistused on nii suured, et need on kättesaamatud?“ küsis noormees. „Kas ma püüdlen liiga kõrgele? Kas luuletaja elu peab olema nii keeruline?“ Mentor naeratas rahulikult ja peatus,

Lugu: “Unistuste kõrgus” Loe rohkem »

Lühilugu “Kõige ilusam muusika on see, mis tuleb südamest”

Ühes väikeses külas elas vana mees, keda kutsuti kõikjal virtuoosiks. Tema viiulist tulev muusika oli nii kaunis, et kuulajad unustasid aja ja ruumi. Inimesed tulid kaugelt, et teda kuulata, ja mõned püüdsid tema saladust välja selgitada. Ühel päeval astus mehe juurde noor muusik, kelle hinges põles soov saavutada samasugune meisterlikkus. Ta küsis vanalt meistrilt: „Kuidas

Lühilugu “Kõige ilusam muusika on see, mis tuleb südamest” Loe rohkem »

Lugu: Armastuse tee

Väikeses külas mägede jalamil elasid kaks noort, Leena ja Jaan, kelle armastus oli kui kevadine oja – selge, tugev ja väsimatu. Nende õnnele tuli aga järsk muutus, kui Jaan pidi lahkuma kaugele linna, et oma peret toetada. Enne lahkumist ütles Jaan: “Ma ei tea, kuidas me oma armastust säilitame, kui mäed ja teed meid lahutavad.”

Lugu: Armastuse tee Loe rohkem »

Lugu: “Inimesed kui tähed”

  Õpetaja istus ringis oma õpilastega ja vaatas neid vaikides, kuni üks julgeim neist küsis: „Miks tundub, et mõned inimesed meie elus viibivad ainult hetkeks, samas kui teised jäävad kauemaks?” Õpetaja naeratas ja tõusis, sirutades käe taeva poole. „Inimesed on nagu tähed öötaevas,” alustas ta. „Mõned neist vilguvad eredalt vaid hetkeks, justkui meenutamaks, et elu

Lugu: “Inimesed kui tähed” Loe rohkem »

Lugu: “Tõde südame sügavuses”

Ühel päeval tuli nooruk püha Augustinuse juurde, täis küsimusi elu, armastuse ja tõe kohta. “Kuidas ma leian tõe?” küsis noormees. “Ma olen otsinud seda raamatutes, kuulanud õpetajaid ja rännanud kaugeid maid, kuid tundub, et see jääb alati kättesaamatuks.” Augustinus vaatas talle otsa ja naeratas. “Sa oled otsinud tõde, nagu otsitaks kaotatud eset, kuid tõde ei

Lugu: “Tõde südame sügavuses” Loe rohkem »

Lugu: Victor Hugo ja kaotatud käsikiri

Ühel päeval, kui Victor Hugo oli keset oma suurteose kirjutamist, juhtus ootamatu õnnetus: tuul viis minema osa tema käsikirjast. Lehed lendasid mööda aia ja tänavaid, kadudes jäljetult. Hugo teenijad ja pere otsisid lehti meeleheitlikult, kuid paljusid neist ei leitud kunagi. Selle asemel, et meeleheidet tunda või kirjutamist pooleli jätta, istus Hugo vaikuses ja mõtiskles. Ta

Lugu: Victor Hugo ja kaotatud käsikiri Loe rohkem »

Ostukorv