Mitu nädalat oli kostnud üle mäe naaberorust kummalised hääled. Külas räägiti palju selle üle, mis hääled need võivad küll olla, aga keegi ei saanud neist aru. Isegi küla vanemad inimesed ei olnud midagi niisugust varem kuulnud. Viimaks valiti üks noormees, et ta läheks üle mäe ja vaataks, mis seal toimub.
Pärast kaks päeva kestnud rändamist jõudis ta mäetippu ja nägi kaugel all orus kümneid inimesi, kes olid usinasti tegevuses. Kui ta ligemale jõudis, nägi ta inimeste rivi. Igaühe ees oli suur kivi, mida ta vasaraga tagus ja peitliga uuristas.
Kui ta viimaks orupõhja jõudis, lähenes ta noormehele rivi lõpus ja küsis: “Mida sa teed?”
“Häh!” urahtas noormees. “Ma löön aega surnuks, kuni saan tööle vabaks.”
Hämmeldunud rändaja pöördus teise inimese poole, see oli noor naine, ja küsis jälle: “Vabandust, aga mida sa teed?”
“Mina teenin elatist, et pidada ülal oma perekonda,” vastas naine.
Kukalt kratsides asutus rändaja kolmanda inimese juurde ja küsis jälle: “Mida sa teed?”
“Ma loon ilusat kuju,” tuli vastus. Pöördudes järgmise poole, kordas rändaja oma küsimust.
“Ma aitan ehitada katedraali,” tuli vastus.
“Aa.” ütles rändaja, “ma vist hakkan aru saama.” Astudes naise juurde, kes oli rivis järgmine, küsis ta: “Ja mida sina teed?”
“Ma abistan selle linna inimesi ja tulevasi põlvkondi, aidates ehitada seda katedraali.”
“Tore,” hüüatas rändaja. “Ja sina, härra?” küsis ta mehelt, kes oli naise kõrval.
“Ma aitan ehitada seda katedraali, selleks et teenida kõiki neid, kes seda kasutavad, ja seda ehitades ennast äratada. Ma otsis lunastust teiste teenimise kaudu.”
Lõpuks pöördus rändaja viimase kiviraiuja poole, see oli vana inimene, kelle silmad särasi ja suul oli alaline naeratus. “Ja mida sina teed?” küsis rändaja.
“Mina?” naeratas vanamees. “Teen?” Siis plahvatas ta naerma. “See ego lahustus Jumalas palju aastaid tagasi. Pole enam olemas. “Mina”, kes midagi “teeks”. Jumal töötab selle keha kaudu, et aidata ja äratada kõiki inimesi ning tuua nad Tema juurde.”
Ka meil on samamoodi lai valik motiive, mille seast valida. Nii vaimse tegeluse kui psühholoogia keskne printsiip on, et mida sagedamini me valime teatava motivatsiooni, seda tugevamaks see muutub. Võttes mingi tegevuse eel endale hetk aega, et valida motiiv, võime sellega muuta tegevust ja iseennast.