Ma Sinust mõtlen, kui täis päiksehelki on lahesuu ja siis, kui mööda kõrget päevatelki käib kuldne kuu.
Pole kohutavamat kui õpetaja, kes ei tea enam midagi rohkemat kui seda, mida õpilased teadma peaks.
Raisatud aeg on olelemine, kasutatud aeg on elu.
Üksainus silmapilk on otsustavaks inimese elus ja kogu tema tulevikus. Kuidas ta ka ei kaalutleks — iga otsus tehakse vaid ainsa silmapilgu jooksul; ainult ettevaatlik kasutab õiget silmapilku.
Tegelikult õpime vaid nendest raamatutest, millele me ei suuda hinnangut anda. Raamatu puhul, millele oleme võimelised hinnangut andma, peaks hoopis autor meilt õppima.
Igaüks hoiab õnne enda käes nagu skulptor toormaterjali, millest ta figuuri modelleerib. Kuid selle kunstilise tegevuse puhul on olukord sama, mis kõigi teiste tegevuste puhul: me oleme kõigest sündinud võimega seda teha. Oskust vormida materjal selliseks, nagu me tahame, tuleb õppida ja tähelepanelikult areneda.
Iga olukord – ei, iga hetk – on lõpmatult väärtuslik, sest see esindab kogu igavikku.
Inimene eksib surmani.
Käitumine on peegel, milles igaüks näitab oma olemust.
Tänamatus on alati nõrkus. Ma pole eales näinud, et võimekad inimesed oleksid tänamatud olnud.
Muidugi, kuna me kord juba nii oleme loodud, et võrdleme kõike enesega ja ennast kõigega, siis peitub õnn või viletsus asjades, millega me ennast kõrvutame, sel puhul aga pole midagi ohtlikumat kui üksindus.
Igaüks tahab olla keegi. Mitte keegi ei taha kasvada.
Mida iganes sa ei sooviks teha, alusta kohe. Vapruses peitub geniaalsus, võim ja maagia.
Parem pettuda sõpruses kui sõpru petta.
Nii mõnigi taob haamriga seina ja usub, et tabab iga kord naelapead.