Õpetaja jalutas õpilastega teel. Neile tuli vastu ärritunud mees, kes vandus tulist kurja ja oli vihast nutma puhkemas.
“Mis on juhtunud, hea inimene?” küsis Õpetaja.
“Äsja solvas üks lurjus mind kõige hullemate sõnadega ja täiesti põhjuseta! Ma ei mõista, mis ma talle teinud olen!” kurtis mees.
“Ta ei saanud sind solvata,” ütles Õpetaja mehele.
“Kuidas ei saanud, kui ometi solvas?!” imestas mees, “Sa ei tunne teda ja mindki näed sa esimest korda ega tea, millest me rääkisime. Kuidas võid sa midagi sellist väita?”
Õpetaja astus teelt kõrvale, vaatas teraselt maha, kummardus ja võttis midagi maast. “Võta, see aitab sind,” sirutas ta mehe poole rusikas peo.
Mees võttis pakutu automaatselt vastu, see oli suur sitikas. Jälkustundega viskas ta sitika maha. “Mida see tähendab?” küsis ta pahaselt.
“Vabandust, sõber, ma ei tahtnud sind ehmatada,” ütles Õpetaja. “Minu õpilasel on olemas see, mida sa vajad.” Ta pöördus ühe õpilase poole ja lausus: “Anna sellele lugupeetud inimesele see, mis me aias jalgu puhates sealt leidsime.”
“Mis see veel on?” ütles mees pahuralt. “Kui jälle mingi jälkus, siis ma ei võta seda.”
Õpilane harutas oma kompsu lahti ja võttis välja õuna. Kohmetult silmitses mees ilusat mahlakat õuna. Veendunud, et mingit tüssamist ei ole, ta tänas, kuid õuna vastu ei võtnud.
“Miks sa ei võta?” küsis Õpetaja. “Sitika ju võtsid.”
“Sitika võtsin ma spontaanselt, sest ma ei teadnud, mida sa mulle annad! Aga õuna pole mul lihtsalt vaja.”
“Näed siis, nii on ka elus,” ütles Õpetaja. “Sageli võtame mõtlemata, lihtsalt niisama vastu, mida meile antakse, kuid mida meil vaja pole või mis on koguni vastumeelne. Meil antakse ja meie võtame. Kuid andmise ja andmise vahel on vahe. Mina võin sulle midagi anda, kuid seni, kui sa pole seda vastu võtnud, pole andmist toimunud. Andmine leiab aset siis, kui mina annan ja sina vastu võtad. Pole võimalik anda, kui vastu ei võeta. Andmine sõltub võrdsel määral nii andjast kui vastuvõtjast. Kui keegi tahab mind solvata, siis on mul valida: kas võtta solvang vastu (just seda me enamasti teeme) ja solvuda või jätta vastu võtmata, kuna sa seda ei vaja.
Sellepärast ütlesingi, et too inimene ei saanud sind solvata. Ta solvas sind selle pärast, et sina teda solvamisel “aitasid” võttes ta solvavad sõnad vastu.”
Tundmatu autor