Kui ma hakkasin iseennast piisavalt armastama, mõistsin, et olen alati ja igal võimalusel õigel ajal õiges kohas. Ja ma mõistsin, et kõik, mis toimub, on õige – sellest ajast peale suudan ma säilitada hingerahu. Täna ma tean: seda nimetatakse USALDUSEKS.
Kui ma hakkasin iseennast piisavalt armastama, tundsin ma, et emotsionaalne valu ja kurbus on minu jaoks lihtsalt hoiatus, et ma ei elaks oma tõekspidamiste vastu. Täna ma tean: seda nimetatakse EHTSUSEKS.
Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, lõpetasin teistsuguse elu ihaldamise ja hakkasin nägema, et kõik minu ümber annab võimalusi arenemiseks ja kasvamiseks. Täna ma tean, seda nimetatakse KÜPSUSEKS.
Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, lõpetasin ma endalt vaba aja röövimise, ja lõpetasin grandioossete projektide visandamise edasilükkamise määramata tulevikku. Täna ma teen vaid seda, mis teeb mulle rõõmu, mis mulle tõeliselt meeldib ja paneb mu südame hõiskama, minu omal moel ja tempos. Täna ma tean: seda nimetatakse AUSUSEKS.
Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, vabastasin ennast kõigest, mis ei olnud mulle tervislik: toitudest, inimestest, asjadest, situatsioonidest ja kõigest, mis kiskus mind iseendast eemale, polnud sisetundega kooskõlas. Alguses ma nimetasin seda “tervislikuks egoismiks”, aga täna ma tean: see ongi ENESEARMASTUS.
Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, keeldusin elamast minevikus ja muretsemast oma tuleviku pärast. Nüüd ma elan selles hetkes, kus KÕIK toimub praegu. Nii ma elan iga päev ja ma nimetan seda TEADLIKKUSEKS.
Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, mõistsin, et minu enda mõtted võivad teha mind õnnetuks ja haigeks. Ent kui ma ühendasin enda mõtted südamega, sai mu meel väärtusliku liitlase. Täna ma nimetan seda seost SÜDAMETARKUSEKS.
Meil ei ole vaja enam karta hirmu diskussioonide selgituste, konfliktide ja probleemide ees iseenda ja teistega. Sest isegi tähed põrkuvad mõnikord üksteisega kokku vahel ja loovad uusi maailmu. Täna ma tean: SEE ONGI ELU!
Kim McMillen
Kuidas oleks, kui me suudaksime salvestada need imeilusad sõnad lihtsalt oma morfogeneetilisse välja?
