VABADUS

Eesti keel

• Vabadus tuleneb sõnast vaba, mis omakorda on suguluses läänemeresoome tüvedega.

• Läänemeresoome keeltes:

  • soome vapaa,

  • vadja vabba,

  • liivi vabbõ,

  • karjala vabu.

• Tähendus on algselt olnud lahti, köidikutes mitte olev, sundusest vaba.

Indoeuroopa paralleelid

• Germaani keeltes on sama juur:

  • vanainglise freo → inglise free,

  • vanaülemsaksa frī → saksa frei.

• Need on seotud indoeuroopa tüvega pri-, mis tähendas algselt armastatud, oma rahva hulka kuuluv.

  • Näiteks sanskriti priya = armas, kallis.

  • Siit tuleneb ka inglise friend (sõber).

Sügavam mõte

• Algne tähendus pole olnud ainult „ahelatest vaba“, vaid pigem „oma kogukonna liige, kes ei ole orjastatud ega võõras“.

• Vabadus = kuuluda turvalisse kogukonda ja omada iseseisvat otsustuspädevust.

Seega „vabadus“ ei ole pelgalt „üksinda olemine ilma piiranguteta“, vaid armastatud olemine oma keskkonnas, kus sind ei kammitse välised jõud.

Vale vabaduse paradoks: kuidas väärarusaam vabadusest sünnitab haigust planeedi organismis

Sõna „vabadus“ juured

Eesti keele vabadus tuleneb sõnast vaba, mis tähendab „ahelaist lahti, sundusest vaba“. Kuid sügavam etümoloogia seob seda indoeuroopa tüvega pri- – „armastatud, oma, sõbralik“.
See tähendab, et vabaduse algne tähendus ei olnud üksinda ja piiranguteta, vaid pigem „olla armastatud ja kuuluda kogukonda, kus sind ei orjastata ega suruta valele teele“.

Planeet kui organism

Kui kujutleda Maad kui hiiglaslikku elavat organismi:

• inimesed on nagu rakkude kogum;

• metsad ja ookeanid on justkui organid;

• energiaringed ja ökosüsteemid on vereringe ja ainevahetus.

Sellises vaates on iga inimene oma olemuselt planeedi funktsionaalne rakk. Tervik toimib ainult siis, kui rakud täidavad oma loomupärast ülesannet ja suhtlevad organismiga tasakaalus.

Vale vabadus = vähiraku sünd

Kui rakk ütleb: „Ma tahan olla täiesti sõltumatu. Minu huvid on kõrgemad kui organismi omad,“ siis ta eraldub süsteemi terviklikkusest.
See on täpselt see, mida nimetame vähi rakuks:

• ta ei järgi organismi koode,

• ta paljuneb piiramatult,

• ta kulutab ressursse ainult enda huvides.

Samamoodi käitub inimene või ühiskond, kui ta mõistab vabadust valesti – kui isiklik õigus ja tarbimine seatakse kõrgemale planeedi heaolust.

Õige vabadus = kuuluvus ja funktsioon

Kui rakku ei suruta tegema võõrast tööd, vaid lastakse tal täita oma loomulikku funktsiooni, siis ta on tõeliselt vaba.
Nii ka inimene:

• vabadus ei ole piirangute puudumine, vaid oma olemuse kooskõla,

• vabadus ei ole eraldatus, vaid kuuluvus organismi,

• vabadus ei ole egoism, vaid armastus – sest olla „armastatud ja oma“ oli vabaduse algne tähendus.

Vale vabaduse tagajärjed

• Planeedi organismis käituvad paljud inimesed nagu vähirakud.

• „Õigus tarbida lõputult“ hävitab elukeskkonna.

• „Õigus olla täiesti sõltumatu“ lõhub sidemeid ja kogukondi.

• Selline vale vabadus tekitab planeedi tasakaaluhäireid – kliimakriisi, ressursisõdu, vaimset tühjust.

Tõeline vabadus – tervendav jõud

Kui inimene mõistab vabadust algses tähenduses, siis ta ei ole enam organismi haigus, vaid tervendaja.

• Ta kuulub tervikusse, aga ei ole orjastatud.

• Ta täidab oma unikaalset missiooni, aga harmoonias teistega.

• Ta on armastatud ja ta armastab.

Sellisel kujul muutub vabadus planeedi tervise ja tasakaalu allikaks, mitte lagunemise põhjuseks.

Mõttetera

Vale vabadus lõhub, sest ta eraldab. Tõeline vabadus tervendab, sest ta ühendab.

Väga hea – paneme juurde praktilise alapeatüki, mis aitab lugejal endal vahet teha, kas tema arusaam vabadusest on tervendav või hävitav.

Kuidas ära tunda vale ja tõeline vabadus?

Kas mu vabadus eraldab või ühendab?

• Vale vabadus: „Mina olen eriline ja teised peavad minu tahtmise järgi elama.“

• Tõeline vabadus: „Ma elan oma tõe järgi, aga minu teguviis toetab ka teisi ja kogu tervikut.“

Kas mu vabadus hävitab või loob?

• Vale vabadus: tarbin, põletan, võtan rohkem kui mul tegelikult vaja – ja mind ei huvita, et keegi teine maksab hinna.

• Tõeline vabadus: loon, ehitan, jätan endast maha väärtuse, mis kannab ka järgmist põlvkonda.

Kas mu vabadus põhineb hirmul või armastusel?

• Vale vabadus: „Ma pean kõik endale haarama, sest muidu jään ilma.“

• Tõeline vabadus: „Ma olen osa tervikust – ja seega on mul alati olemas see, mis on tõeliselt vajalik.“

Kas mu vabadus on vaid minu kasu või ka ühine heaolu?

• Vale vabadus: „Oluline on, et minul oleks mugav ja kasulik.“

• Tõeline vabadus: „Kui minul on hästi, aga maailm minu ümber laguneb, siis pole see tõeline heaolu. Minu vabadus peab kasvatama ka elu ümberringi.“

Kas mu vabadus teeb mind tühjemaks või terviklikumaks?

• Vale vabadus: pärast „vabaduse“ nautimist tunnen sisemist tühjust või sõltuvust.

• Tõeline vabadus: pärast oma valikuid tunnen sügavamat rahu, ühendust ja sisemist jõudu.

Kontrollküsimus eluks:
Kui minu vabadus oleks rakk minu kehas – kas ta aitaks tervel organismil elada või hakkaks ta tegema ainult oma asja teiste arvelt?