Elu kulgeb kiirelt, justkui jõevoog, mis ei peatu hetkekski, et tagasi vaadata.
Seda ei saa peatada ega aeglustada, kuid me saame valida, kuidas me selles voolus liigume.
Kas me haarame kinni igast oksast, mis meie teele jääb, või laseme vabaks ja usaldame voolu?
Kujuta ette, et sa seisad oma elu raja alguses.
See rada on sinu mõtetest tehtud – iga samm, iga käänak, iga langus ja tõus.
Iga kord, kui sa keskendud negatiivsele, muutub tee raskemaks, kivisemaks, pimedamaks.
Mõtted on nagu kivid, mis jäävad su jalgade alla, takistades su liikumist.
Aga siis otsustad sa – täna ei kurda ma.
Täna hoian oma meelt valguses, olgu tee ees ükskõik kui raske.
Ja märkad, kuidas iga samm muutub kergemaks, kuidas kivid su teelt kaovad,
kuidas valgus tungib läbi puude ja tuul sosistab sulle rahu.
Sa mõistad, et negatiivsuse lubamine oma ellu on valik –
ja täna valisid sa selle vabaks lasta.
Ja kui sa kohtad inimesi, kes püüavad sind tagasi tõmmata,
kes pilluvad varjud su teele, siis mõistad –
nemad ei hoia sind kinni, kui sa ise ei luba.
Saatus võib määrata, kes su teele satub,
aga ainult sina otsustad, kes jääb.
Ja kui keegi sind jätab, ärgu olgu see sinu koorem kanda.
See ei ütle midagi sinu väärtuse kohta, vaid peegeldab nende endi hirme ja piiratust.
Mitte igaüks ei suuda kõndida koos valguses –
mõned kardavad liiga palju omaenda varjusid.
Nii sa jätkad oma teekonda, sammud muutuvad kergemaks, hingamine sügavamaks, süda laiemaks.
Sa tead, et ainus koht, mille üle sul on tõeline võim,
on sinu enda mõtete maailm – see väike nurgake, kus sa saad alati valida valguse.
Ja iga päev, kui sa seda valgust toidad, muutub su rada sirgemaks, kergemaks ja helgemaks.
Elu on liiga lühike, et kanda pimedust oma südames.
Vali valgus, vali rõõm, vali kasv.
Sest kuhu su mõtted täna sind viivad,
sinne jõuad sa homme. 🌱