Lühilugu “Omaenda valgus”🌱

Ühel vaiksel hommikul, kui päike tõusis mägede tagant ja valgus hakkas esimesi kuldseid kiiri üle metsade heitma, ärkas üks rändaja oma väikese laagri kõrval. Tema hingamine oli aeglane ja sügav, justkui oleks ta iga hingetõmbega tõmmanud endasse kogu maailma rahu. Ta tundis, et täna on eriline päev – päev, mil ta valib olla enda parim sõber.

Ta vaatas oma käsi, mis olid tugevad ja karedad, täis mälestusi pikkadest teekondadest ja karmidest tõusudest. Ta pani käed oma südamele ja tundis selle soojust – tuksumist, mis oli alati tema kõrval, isegi siis, kui kõik muu näis kaduvat.

„Olgu see päev, mil ma valin olla enda liitlane,“ ütles ta endale vaikselt, nagu sosin mägedele, kes olid näinud tuhandeid tõusvaid ja langevaid hingi.
„Olgu see päev, mil ma luban endal olla see, kes mulle kaasa elab,
see, kes mind tõstab, kui ma olen langenud,
see, kes kõnnib minu kõrval, kui ma olen väsinud.“

Ta tõusis püsti, sirutas end päikese poole ja tundis, kuidas hommikune tuul paitas ta nägu,
kui tuletades meelde, et maailm on täis võimalusi ja uusi alguseid.
Ta mõistis, et see on aeg, mil ta õpib olema pehme koht, kuhu ise maanduda –
koht, mis ei mõista hukka, ei heida ette, vaid aktsepteerib kõike, mis ta on olnud ja mis ta veel saab olema.

Ta astus esimesed sammud mööda kitsast metsa rada,
ja iga sammuga tundis ta, kuidas tema hing muutus kergemaks,
kuidas iga hingetõmme oli täis tänulikkust ja elujanu.
Ta teadis, et see teekond on lõputu, aga see pole kunagi üksildane,
sest seekord on ta iseenda parim kaaslane.

Ta naeratas, vaadates üles taeva poole, ja tundis, kuidas tema süda lõi veidi kiiremini –
justkui oleks ta leidnud midagi, mida ta oli kaua otsinud.
Ta teadis, et isegi siis, kui maailm muutub külmaks ja tuuled tõmbavad,
on tal alati pehme koht, kuhu maanduda – omaenda süda.
See on tema kindlus, tema pelgupaik, tema kodu.

Ja ta teadis – ta on seda väärt.
Iga samm, iga hingetõmme, iga naer ja iga pisar.
Ta on seda kõike väärt.

Ole see, kes sulle kaasa elab.
Oma armastuse eest tasub võidelda.
Sest suhe iseendaga on igavene –
ja sa oled seda väärt. 🌿