„Vaata, külvaja läks välja külvama.“
— Matteuse 13:3
🌱 Iga päev oleme me külvajad.
Me külvame sõnadega, mõtetega, tegudega ja suhtumisega. Mõni seeme langeb viljakasse mulda ja kannab kiiresti vilja. Mõni satub kivisele pinnale. Mõni näib sootuks kaduma minevat.
Seepärast võib inimene vahel küsida: „Miks ma peaksin jätkama headuse külvamist, kui ma ei näe selle vilja?“
Üks vana lugu räägib mehest, kes küsis sedasama.
🌱 Tähendamissõna „Külvaja, kes tahtis kohe saaki“
Kord elas kĂĽlas kĂĽlvaja, kes oli tuntud oma hea vilja poolest.
Ühel kevadel tuli tema juurde noormees ja nägi, kuidas vana mees seemneid põllule puistas.
„Kuidas sa tead, milline neist kasvama läheb?“ küsis noormees.
„Ei teagi,“ vastas külvaja.
„Aga osa seemneid söövad linnud.“
„Söövad küll.“
„Mõni ei idane.“
„Tõsi.“
„Mõne taime rikub põud.“
„Sedagi juhtub.“
Noormees raputas pead.
„Miks sa siis nii palju külvad? Kas poleks targem panna seeme mulda ainult siis, kui tead kindlalt, et sellest tuleb vili?“
Vana kĂĽlvaja naeratas.
„Kui ma ootaksin kindlust, oleks mu ait sügisel tühi.“
Ta ulatas noormehele peotäie seemneid.
„Külva.“
Noormees puistas need mulda.
Järgmisel hommikul jooksis ta põllule.
Midagi polnud näha.
Teisel päeval samuti mitte.
Kolmandal päeval kaevas ta kannatamatult ühe seemne üles.
„See pole ju midagi teinud!“
Külvaja vaatas katkist seemet tema peopesal ja ütles: „Sa eksid. Ta tegi juba midagi. Sina lihtsalt ei näinud seda, sest tema tähtsaim töö toimus mulla all.“
Möödus mõni nädal.
Põld muutus roheliseks.
Mõni taim oli tugev, mõni väike. Mõni seeme polnudki tärganud.
Noormees küsis: „Kas sind ei kurvasta need seemned, millest midagi ei saanud?“
Külvaja vastas: „Kui ma vaataksin ainult neid, unustaksin kogu põllu, mis kasvab.“
Siis võttis ta ühe väikese taime õrnalt sõrmede vahele.
„Pea meeles kolme asja. Sina valid, mida külvad. Sina hoolitsed selle eest, mida saad. Aga sa ei saa sundida seemet kasvama.“
„Nii on ka inimestega,“ jätkas külvaja. „Sa võid anda head sõna, õpetada, armastada, julgustada ja aidata. Kuid sa ei saa otsustada, millal sinu külvatud seeme teise inimese südames idanema hakkab.“
„Võib-olla alles aastate pärast?“ küsis noormees.
„Võib-olla.“
„Ja mina ei pruugi seda kunagi näha?“
KĂĽlvaja naeratas.
„Külvaja suurim tarkus on teha head ka siis, kui ta ei saa kogu saaki oma silmaga näha.“
🌱 Elutarkuse vahetus
Õpilane: Kas meie sõnad ongi nagu seemned?
Õpetaja: Jah. Mõni sõna unustatakse minutiga. Mõni jääb inimese sisse aastakümneteks.
Õpilane: Siis peab sõnadega ettevaatlik olema.
Õpetaja: Väga. Sa ei tea alati, milline neist leiab viljaka pinnase.
Ă•pilane: Aga kui teen head ja midagi vastu ei saa?
Ă•petaja: Ă„ra aja kĂĽlvamist segamini kauplemisega.
Ă•pilane: Mis vahe neil on?
Ă•petaja: Kaupmees annab, et saada. KĂĽlvaja annab, sest teab, millist vilja tahab maailmas kasvatada.
Õpilane: Kas kõik hea tuleb siis kunagi tagasi?
Õpetaja: Mitte alati samast kohast ega samal kujul. Seepärast ära tee head ainult tasu pärast.
Ă•pilane: Mida ma siis peaksin kĂĽlvama?
Õpetaja: Seda, mille vilja sa sooviksid ühel päeval enda ümber näha.
📖 Piiblitarkus: Jeesuse tähendamissõnas külvajast langeb seeme erinevale pinnasele: tee äärde, kivisele maale, ohakate sekka ja heasse mulda. Heasse mulda langenud seeme kannab vilja.
— Matteuse 13:3–9, 18–23
Ja Paulus kirjutab: „Mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab.“
— Galaatlastele 6:7
Need mõtted tuletavad meelde, et külv ja lõikus ei toimu alati samal päeval.
🌱 Pärimustarkus: „Mida külvad, seda lõikad.“
Vana põllutarkus on ühtaegu elutarkus.
Kui külvad usaldust, lood võimaluse usalduseks.
Kui kĂĽlvad hoolimist, kasvatad hoolimise kultuuri.
Kui külvad pidevalt kibedust, ei maksa imestada, kui põld muutub kibedaks.
Kuid ükski külv ei anna meile täielikku kontrolli tulemuse üle.
💎 KULDAVÄÄRT mõtteterad
„Ära kaeva iga päev seemet üles, et kontrollida, kas ta juba kasvab.“
„Kõik oluline kasv ei ole kohe nähtav.“
„Külva rohkem seda, mille vilja tahad maailmas näha.“
„Ära mõõda oma headust ainult tänase tagasiside järgi.“
„Üks hea sõna võib olla seeme, mille õitsemist sa ise kunagi ei näe.“
„Kannatlikkus on usaldus selle vastu, mis toimub veel mulla all.“
🪞 Tarkusepeegel
Küsi täna endalt: Milliseid seemneid ma oma sõnadega külvan?
Kas minu lähedased saavad minult rohkem julgustust või kriitikat?
Kas ma külvan rahu või rahutust?
Kas ma külvan tänulikkust või rahulolematust?
Ja kõige tähtsam: Kui kõik minu tänased mõtted, sõnad ja teod muutuksid homme viljaks – kas ma tahaksin elada sellel põllul?
🌱 Lõppmõtisklus
Elu põllul oleme korraga nii külvajad kui ka muld.
Me kĂĽlvame teistesse ja teised kĂĽlvavad meisse.
Mõned meie sees kasvavad head seemned pandi sinna võib-olla juba lapsepõlves ühe lause, ühe kallistuse, ühe õpetuse või ühe inimese eeskujuna.
Alles aastaid hiljem saame aru, kui suureks neist kasvas.
Seepärast ära alahinda väikest head tegu.
Ära alahinda head sõna. Ära alahinda üht seemet.
🌱 Sest külvaja ei pea teadma, milline seeme annab suurima saagi. Tema ülesanne on hoolitseda selle eest, et tal oleks midagi head külvata.
„Kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.“
— 2. Korintlastele 9:6
🌱 🌱 🌱