Sofistid olid Vana-Kreeka õpetlased ja filosoofid, kes tegelesid retoorika, loogika ja dialektikaga ning kelle õpetus keskendus eelkõige inimesele ja ühiskonnale. Nad uskusid, et tõde on suhteline ja sõltub inimese vaatepunktist. Siin on mõned sofistide kuulsamad mõtted ja ütlused:
Inimene on kõigi asjade mõõt.” – Protagoras
Iga argumenti saab ümber lükata.” – Gorgias
Tarkus seisneb võimes teha nõrgemast argumendist tugevam.” – Protagoras
Miski ei ole; kui olekski, ei saaks seda teada; ja kui saakski teada, ei suudaks seda kellelegi edasi anda.” – Gorgias
“Seadused on loodud inimeste kokkuleppel, mitte jumalate poolt.” – Antiphon
Õiglus on see, mida tugevamaks peetav peab õigeks.” – Thrasymachus
“Kõik on ainult arvamus.” – Protagoras
Kasuta oma rikkust õigesti.
Ära usalda rikkust.
Sofistide õpetused olid omas ajas vastuolulised, kuna nad propageerisid intellektuaalset paindlikkust ja skeptitsismi. Nad õpetasid inimestele, kuidas kasutada keelt ja loogikat, et oma seisukohti kaitsta, kuid tihti süüdistati neid tõe moonutamises ja demagoogias.